Pimedaim aeg.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Oli jõudnud kätte öö sügavaim tund. Hetk, mil päikese viimnegi kuma oli silmapiiri taha kadunud ning esimeste kiirteni oli veel aega. Taevas oli täis paksult pilvi, mis tõttu ei olnud näha ka ühtegi tähte ning Kuugi, kes enamasti nõnda valgelt säras, ei olnud veel vaateväljale tõusnud.

Sellel ajal liikus Neva vaikselt tütarlaste hoonest välja ja võttis suuna üle tontlikult tumeda õue metsa poole. Raske oli nelja seina vahel viibida, kui hing nõudis vabadust ning seda otsustas neidis endale ka lubada. Kes teda ikka keelata sai? Ta oli iseseisvalt mõtlev isiksus ning see andis juba piisavalt ka selleks, et teised peaksid mõistma, et talle olid lubatud asjad, mida ta soovis.

Jõudnud metsa piirini, libises Nevelyn peagi selle tumeda vaikuse rüppe, tundes kuidas ta taustaga ühte sulab. Tema keha katsid tavapärased mustad kitsad püksid, must pluus ja tagi. Näis, nagu ei teakski ta värve - vähemalt ei mäleta mitte keegi teda midagi erksamat kandmas, kui musta.

Sidunud enda süsikarva juuksed kukale kokku, seadis neidis end ühe kukkunud puu tüvele istuma, võttes samal ajal taskust välja ka suitsupaki. Sealt ühe sigareti võtnud ning selle süüdanud, jälgis neidis vaikset ja pimedat ümbrust.

[Damon Chace Deppert]

Damon polnud terve öö rahulikku und saanud. Niipea, kui mehe silmad kinni vajusid, nägi ta unenägu, kus ta ühte noort naist piinas. Mees ei suutnud enam seda une-ärkveloleku faasi taluta ja ta ajas end üles. Pilgu aknast välja heitnud, nägi D, et õues oli kottpime. Mees riietas kiirelt ja läks välja.

Damonil olid seljas lihtsad hallid teksad, valge T-särk ja pusa, mille peal oli veel nahktagi. Damon eeldas, et sellisel ajal on õues üsna jahe. Kõndinud Vaiksesse Metsa, märkas mees kohe ühte tulukest. Lähemale näinud, nägi mees ka naist. Neva, right. "Õhtust või...Hommikust," tervitas Damon naist.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Säärased hetked olid Neva jaoks alati olnud kuidagi nauditavad ja köitvad. Näis, nagu valgust lihtsalt ei olekski ning see tekitas alati noores naises lõpmatuse tunde, nagu kõik oleks igavene ning miski ei saa enam kaduda - kuna midagi lihtsalt ei olnud.

Sigareti ots hõõgus ning Neva nipsas kerge ja sisseharjunud liigutusega selle otsast veidi tuhka maha. Järgmisel hetkel kostusid tema kõrvu juba kellegi tervitussõnad. "Päevast," vastas neiu omaltpoolt, näol magusalt lõbustatud muie. "Oled eksinud?" küsis ta, kergelt enda kaarjaid kulme kergitades ning Damon't silmitsedes.

[Damon Chace Deppert]

Damon istus neiu kõrvale. Talle tundus see aeg just kõige kadumiseks, sest hommik oli tulemas ja siis hakkas lootus täielikult muutuma. "Ei, ma pole eksinud," vastas Damon muigega. "Ei saanud lihtsalt und," lisas mees ja tõmbas käega üle näo. Kerge väsimus oli ilmselt sassi juustes ja tumedates silmaalustes näha.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Kui noormees tema kõrvale ennast istuma seadis, keeras Neva ennast veidi, et saaks Damonit paremini vaadata, pöörates siiski pea vahepeal kergelt kõrvale, kui sigaretist järjekordse mahvi võttis, et mitte tossu noormehele näkku puhuda. "Sa vaesekene," sõnas neidis kaastundlikult pead kallutades.

"Soovid?" küsis ta, enda suitsupakki viivuks Damoni poole pakkudes - nõndapalju viisakust temas oli ning suitsust tal kahju ei olnud. Neiu oli vägagi teadlik, kuivõrd halb harjumus see oli, kuid tema tahtis, seega ta tegi. Lihtne põhimõte. "Kas sa lammaste lugemist proovisid?" uuris Neva naeratades.

[Damon Chace Deppert]

Chace naeratas selle 'vaesekese' peale. Noh, järelikult tuli nüüd järgmisel ööl unerohtu või midagi sisse võtta. Rahustav tee ajas ka vast asja ära. Mees jälgis naist. Tossas nagu pagariäri korsten. "Ei aitäh," vastas Damon pearaputuse ja kerge naeratusega. Ta ei heitnud suitsetamist kellelegi ette, välja arvatud enda peas. "Ei, ei lugenud lambaid...Mulle ei meenunud see võte," tunnistas Damon.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Neva libistas suitsupaki tagasi enda taskusse, kui noormees keeldus. "Ega see eriti tõhus ei ole ka," mainis neiu, kui Damon teatas, et ta ei olnud lambaid lugenud. Neva enda arvates pidi inimesel ikka väga elav kujutlusvõime olema, kui ta suutis endale reaalse lamba silmeette kujutada. Ja kui sa juba nõnda kaugele mõtlemises jõuad, siis kuidas peaks sul olema veel võimalik magama jääda? Mainimata lammaste närvidele käivat häälitsemist...

"Oleks tähti, siis ma soovitaksin neid lugeda," sõnas tüdruk naeratades, "Või lase mõnel klassivennal endale unelaulu jöriseda." Tema arust olid mõlemad võimalused tunduvalt meeldivamad kui lammaste lugemine.

[Damon Chace Deppert]

"Oled proovinud?" küsis Damon kulmukergitusega. Jäi mulje nagu oleks. Kõige raskem oligi see, et mõtted hakkasid tööle ja siis oli uinumine mission impossible. Järgmise peale hakkas Chace naerma. "Nad ei kahtle ilmselt kahte sekunditki, kui tembeldavad mu geiks," muigas noormees. No ausalt, kohe oleksid kõigil 'mis mõttes, mees' pilgud ees.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Kustutanud enda sigareti otsa vastu kukkunud puutüve, millel nad istusid, ära, silmitses Neva noormeest ning kehitas ausal ilmel õlgu, "Võimalik." Ebamäärane vastus, kuid ei andnud ka õigust veel millegi kummutamiseks - tõde oli see, et neiu oli tõepoolest kunagi seda katsetanud, kuid ilmselgelt ei läinud see läbi.

"Oh, inimesed on ka nii piiratud mõtlemisega," teatas Neva pead vangutades, silmad - mis praeguses tumedas valguses peaaegu süsirohelised olid - Damon'lt lahkumata. "Aga sellisel juhul ei oska ma ka midagi muud soovitada. Kaisulooma muretsemine ei tuleks ju ka vist kõne allagi," rääkis neiu, lastes viimasel lausel enda häälel vaikusesse vajuda.

[Damon Chace Deppert]

Damon vaatas, kuidas ainus valgusallikas kustus. Tegelikult olid silmad juba harjunud ja pimedusest oli neiu kuidagipidi eristatav vaatamata mustadele riietele.

"Kaisuloom...Kuule, sa tabasid vist midagi ära. Mul on kedagi kaissu vaja," lausus mees naeratusega. Mõni ilus neiu ehk? "Ega sul jahe pole?" uuris noormees seejärel. Neiu piastis ainult nahktagi väel olevat ja õhk oli üpris jahe.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Kuulanud noormehe juttu, valgus Neva näole magusalt aval naeratus. Ta ei olnud kindel, kas Damon oli nõnda mõelnud või ei, aga need kaks asja läksid omavahel hämmastaval kombel kokku. "Kas see oli vihje?" küsis neiu, üht oma kaarjatest kulmudest kergitades ning suurte silmadega noormehele otsa vaadates, ise ennast samal ajal veidikene küljele kallutades, õrnalt vastu Damon't toedates, "kui aus olla, siis ainult natukene."

[Damon Chace Deppert]

Damon ise polnud seda küll alguses vihjena mõelnud, kuid...Kui nii kukkus välja, siis miks mitte. "Maybe," sõnas Chace naeratades. Kuulnud, et neiul oligi jahe, mida muidugi mees arvas, lisas noormees :"Sul on valida pusa ja ahktagi vahel. Ma arvan, et pusa oleks sulle mõnusam." Nahktagi teise nahktagi peal ei andnud ilmselt eriti sooja.

[Nevelyn "Neva" Monet]

"Noh, kui sa raatsid," vastas Neva endale armsalt alahuulde hammustades, "sul võib ju endal jahe hakata." Muidugi teadatuntud härrasmehed endast ei hoolinud ning justnimelt härrasmeheks seda noormeest ka neiu ise pidas. Damon vähemalt ei olnud kunagi andnud talle põhjust teisiti arvata.

[Damon Chace Deppert]

Damon võttis kõigepealt nahktagi seljast ja sikutas siis enda pusa pealt, millega T-särk tahtis kaasa minna. Särgi uuesti alla tõmmanud ja nahktagi selga saanud, andis mees enda tumerohelise pusa neiu kätte. "See on veel soe ka," muigas Damon.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Neva jälgis naeratusega, peites enda näolt suurematosa rahulolust, kuidas noormees enda nahktagi seljast võttis ning järgmisel hetkel ka pusa, mille ta neiu kätte andis. Kiirelt enda nahktagi pealt võtnud, tõmbas Neva sooja pusa endale selga, mis mõjus veel eriti soojana, kui mõne sekundi olid tema heledad käsivarred paljad olnud. Seejärel tõmbas ta pusale veel tagasi peale ka enda nahktagi. See pusa mõjus tema seljas armsalt kogukana, kuid sobis talle. "Aitäh, see on sinust väga armas," sõnas neiu naeratades, enda silmi uuesti Damonile viies.

[Damon Chace Deppert]

Damon vaatas, kuidas neiu hele nahk pimeduses välkus. Imeline. Mees mõtles, et siin oleks võinud mingi lõkkeplats olla. Siis oleks saanud nii valgust kui ka sooja. Mees libistas ühe käe ümber tüdruku. "Ma olengi selline armas, kes kingib tüdrukutele enda pusasid ja viib neile kutsikaid ja šokolaadi," naeris Damon. Üleväsimus vist.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Kui noormehe käsi ümber tema liikus, nihutas Neva ennast ka veidikene talle lähemale, rohkem Damoni külje alla, kus oli ilmselt veelgi soojem olla. Täitsa mõnus hakkas juba. Kui noormees ei oleks liitunud, oleks neiu siin nähtavasti üksi vaikselt edasi istunud ja üsna pea ka kergelt lõdisema hakanud - kuid see ei oleks olnud tema jaoks ka piisav põhjus kusagile siseruumi liikumiseks. Vähemalt mitte niipea. Ja nüüd olekski ta võinud siia jääda. Soe oli.

"Sellisel juhul oled sa ju puhta hindamatu," teatas Neva lõbusalt, olles kuulnud juttu kutsikate ja šokolaadi kohta. Säärast teadaannet ei oleks ta osanud oodatagi ning see oli ka ilmselgelt esimene kord. Noh, kutsikate kohapealt vähemalt kindlasti - seda ei tulnud niivõrd tihti ette.

[Damon Chace Deppert]

Damon oli päris õnnelik, et uni ära läks. Sellise naisega polnud üldse halb istuda ja rääkida. "Oojaa," muigas Damon. Okei, kutsikaid ta kellelegi ei kinkinud...Šampust, lilli ja šokolaadi küll. "Sul tikke on, jah?" küsis mees. Siin andis ka tegelikult tule üles teha, kui kuivi oksi tuua. Plats oli olemas, pisut liivane ja taimkatet just seal eriti polnud.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Tõepoolest, polnud üldse halb, eksole? Kuulnud noormehe küsimust, kergitas Neva küsivalt kulme, kuid noogutas siis sellegi poolest jaatavalt, "Muidugi." Seejärel hetke Damonit uurivalt silmitsenud, paotas neiu järgmise küsimuse: "Mis sul plaanis on?" See küsimus näis neiu enda jaoks nagu kusagilt suvalisest kohast õhust võetuna.

[Damon Chace Deppert]

"Lõket teha...Väike lõke, ei midagi suurt," rääkis Damon. "Aga ma lähen otsin puude alt oksi, sa istu niikaua siin," lausus mees ja pidi kahjuks neiu juurest minema. Juba oligi mees eemal metsas, kus oli päris palju küttematerjali. Puude all olid nad enam vähem kuivaks ka jäänud.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Paratamatult pääses üle Neva huulte vaikne naer, kui noormees tema juurest eemaldus, käskides tal nõndakaua siin istuda. Või et lõke? Väike armas privaatne lõkkeõhtu? See kõlas igaljuhul väga toredalt ning ilmselgelt ka palju rohkem sooja andvat. See öö ei olnud enda temperatuurilt just eriti aldis üles soojenema. Vägagi külm ning kalk.

Jälginud, kuidas noormees hämarasse udusse kadus, ohkas neidis vaikselt ning tõstis enda jalad samuti murdunud puutüvele, libistades enda käed ümber põlvede. Nõnda oli soojem.

[Damon Chace Deppert]

Damon naases üsna kiirelt suure sületäie okstega. Kiire mees. Ta kukutas oksad platsile ja hakkas neid skaudilõkke taoliseks hunnikuks seadma. Enda taskud läbi uurinud, leidis ta täissoditud paberi, mis sobis alustuseks. "Kas ma tikke saaks?" küsis Damon naiselt.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Neva naeratas säravalt, kui noormees jälle nähtavale ilmus. Jälginud viivu mehe askeldamist, libistas noor naine ennast puutüvelt maha ning ületas selle väikese vahemaa, astudes Damoni juurde. "Aga palun, kullake," vastas Neva vaikselt, võttes enda taskust väikese kõbiseva heli saatel paki tikke ning ulatas need noormehele.

[Damon Chace Deppert]

Kullake? Armas. Damon võttis tikud vastu ja pani paberi põlema. Juba limpsasid leegid oksi ja kuivemad süttisid põlema. Mees tõusis ja istus tagasi enndisele kohale ja tõmbas Neva endale sülle istuma. "Mis ma auhinnaks saan?" küsis D naeratusega. Ta pani lõkke ikkagi põlema. Suur asi.

[Nevelyn "Neva" Monet]

"Oh, noorhärra, mida te enesele lubate?" küsis Neva vaikselt naerdes, kui noormees ta endale sülle istuma tõmbas, kuigi neiu kehakeeles ei väljendunud kuidagigi, nagu see oleks talle vastukarva. Selle asemel liikusid Neva käed Damon'i kaelataha, et tal endal kindlam oleks tema süles istuda, pugedes seda tehes ka nõnda rohkem noormehele sülle. "Mida te soovite, mu härra?" küsis neiu naeratades, nautides magusalt üle enda huulte kõlavat vanaldast kõneviisi.

[Damon Chace Deppert]

"Noorhärra lausa," muigas Damon. "Ei-ei...Naised esitavad mulle soove," lisas mees naeratades. "Aga kui sa pakud, siis....Tassi mind kukil tagasi majja," hakkas Damon naerma. C'mon, ta pidi kiusama. Chace ei suutnud ilma naeruta elada, see oli ta kokaiin.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Neva kergitas üllatust väljendades enda kulme. "Mina sind kukil? Kas sa mõtled ka natukene, kuidas see välja peaks nägema?" küsis neiu, hääl kergelt etteheitev, kui ta siis mõtlikult enda huuli torutas, "mul oli küll plaanis sind mõnel muul viisil tänada, kuid nüüd.. Panid sa mind päris korralikult kahtlema, kullake," arutles Neva endamisi, veidikene etteheitvat pilku ka Damon'le heites, kuid naeratas siis magusalt.

[Damon Chace Deppert]

Damon naeris, ta polnud mingi tavaline 'hey-baby-lets-make-love' kinda guy. Ta oli...Irooniline, sarkastiline, lõbus, ja 1010 muud head omadust, mida tagasihoidlik inimene võib enda kohta öelda. "Okei, mida sa siis pakkusid?" küsis Chace.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Kuigi ükski tagasihoidlik inimene ei kippunud enda kohta üldse midagi ütlema, vähemalt mitte kaunilt häid omadusi. Sellegi poolest ei oleks Neva nende asjade koha pealt vastu vaielnud. Damon oli kuidagi... teistsugune, kui ülejäänud noormehed, iseäranis tema klassikaaslased - ta oli palju vähem pealetükkiv, lihtsal moel lõbus ning puhtalt hea seltskond. Algselt oli Neva neid kõiki omadusi takistuseks pidanud, kuna neiu ise oli nõndavõrd teiste asjadega harjunud ning isegi teisest mastist inimene.

"Ma ei teagi. Selle jaoks on hetk juba veidikene rikutud vist," arvas neiu naeratades ning libistades viivuks sõrmedega läbi noormehe juuste, paari salku paremini sättides. "Aga aitäh sellegi poolest. Elav tuli on ilmselt kõige parem soojaallikas," sõnas Neva vaikselt.

[Damon Chace Deppert]

See oligi jutu suhtes irooniline, et tagasihoidlikud ei kiida end. Enamus mehe juttu oli paksu nõretavat irooniat täis. Kui nooruk midagi raealselt kiitis, siis vaatasid sõbrad teda, et kas Damon mõtles juttu tõsiselt või jällegi iroonia. "Oi-oi...Ma olen paha inimene, rikun hetki...Ja pagana süüdimatu ka veel, teen seda ikka ja jälle," muigas Chace. No näed. "Juuksurit mängid?" uuris noormees seejärel. Kutt raputas kergelt oma lokke. "Kuidas need mehed kõik sinu sabas on?" küsis mees kõigepealt võimalikult tibilaadse hääletooniga. "Sest ma kasutan Shamtut," lisas ta kohe ja raputas uuesti pead. Üleväsimus tõestas end jälle.