Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 17, 2012 18:54:35 GMT 2
Alati oli õhtud, kui oli vaja ennast lihtsalt nautida ning lasta olla. Tavaliselt veetis Neva säärased õhtud vähem rahvarohketes kohtades, kuid sellel korral viisid tema jalad ta just sellesse kenasse ning hubaselt lärmakasse paika - Groolger pubisse. Kuigi ta eelistas alati igal ajal seal pakutavatele jookidele klaasikest veini või midagi muud klassikalisemat, siis ükskord võib ka see pisikeseks momendiks üle visata ning tekib soov millegi lihtsama järele.
Just nimelt sellel põhjusel libistas Nevelyn ennast pubi pika puidust leti ääres olevale vabale pukile istuma ning tellis endale ühe lihtsa õlle - jook, mille joomist harrastas neiu küll harva, kuid vahel nautis sellegi poolest. Tal oli alati tunne, et kui ta juba siia sattus, pidi ta alustama ka lihtsa õllega, enne kui millegi kangema ning mahlakama juurde suundus - mis ka tavaliselt juhtus.
Neva tegi enda musta nahktagi hõlmad eest lahti, paljastades selle all oleva musta avara pluusi, mida kaunistasid keerukad valged mustrid, ning kohendas sisseharjunud liigutusega enda juukseid. Tõstnud õlleklaasi enda huulile, võttis neiu sealt mõnusa lonksukese, naeratades veidikene omaette. Talle meeldis selle kohapuhul see, et siinne õlu oli alati serveeritud õigel temperatuuril.
Sometimes, you need to step outside, get some air, and remind yourself of who you are and who you want to be.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 17, 2012 21:51:08 GMT 2
Tegemist oli ühe harukordse õhtuga, kus Dravis oli tõesti vaba oma tööst ja kohustest. Tal ei olnud täna mitte mingisugust tahtmist tegeleda oma kohustustega, ning ta tahtis lihtsalt rihma lõdvaks lasta. Nii siseneski pubisse üks musta riietatud noormees, kellel olid ka ees läbi tungimatud mustad prillid, mis peegeldasid tagasi iga pilgu, mis sellele saadeti. Dravis viis kiire pilgu oma prillide tagant inimestele kes seal viibisid ning seejärel eemaldas oma prillid, pannes need taskusse. Edasi läks ta leti juurde, kus tavaliselt polnud ühtki vabat kohta, et isegi endale midagi tellida, kuid seekord oli isegi mõni koht vaba. "Riesling Reserve, Gustave Lorentz" lausus ta vaid, kui juba baarmen võttis õige pudeli, korkides selle lahti ning valades talle ühe klaasikese. Mees võttis oma klaasi ning suundus edasi lauda valima. Muidugi mõista polnud valik just kuigi suur, kuid toa valgusest jäi teatud määral välja üks kahe inimese laud akna lähistel, mis tavaliselt oligi vaba sest sealt puhus ka veidi tuult. Daymond võttis ühel toolil istet, asetas oma klaasikese lauale, pani oma prillid ette tagasi ning lihtsalt vaatas pubis toimuvat pealt. Talle meeldis üsna tihti sedasi lihtsalt vaadata inimesi, jälgida nende tegevust, kui nad ise ei teagi et keegi neid jälgib.. kõrval klaasike kvaliteetsest klassist veini, mis valmistatud Prantsusmaal.
Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 17, 2012 22:00:58 GMT 2
Korrata täitis Neva sisemust selline kummaline tunne, nagu keegi oleks just tema õlleõhtu ära rikkunud. Ja selle tunde põhjustas lihtne pisikene fakt, et keegi noormees oli jultunult üsna tema kõrvale baarileti äärde astunud ning veini tellinud. Ja mitte igasugust suvalist veini, vaid ilmselgelt teadjalt oli ta palunud endale justnimelt seda puhast ja puuviljast, õlgkollast Prantsuse veini. Igaljuhul ei saanud säärane valik kuulmata jääda. Suurepärane.
Neiu jälgis, kuidas mees, kelles ta ka veidi hiljem enda klassikaaslase ära tundis, eemaldus ning ühe laua taha istuma suundus. Võtnud lonksukese oma õllest, suutis Neva ennast veel vaid mõne hetke tagasi hoida, enne kui sujuvalt pukilt maha libises ning üle ruumi selle vaikse ja kauge kaheinimese lauani kõndis.
"Sul on hea maitse," mainis neiu tunnustavalt, olles peatunud laua juures, suunates siis küsiva peakallutuse vaba tooli poole. Kas Dravis ootas kedagi või oli Neval luba temaga liituda. Pidi tunnistama, et nad ei olnud varem just eriti tihedaselt suhelnud, kuid mingisugune tutvuse põhi oli neil olemas. Paar sõnade vahetust ja nimeteadmine, ei midagi enamat.
Sometimes, you need to step outside, get some air, and remind yourself of who you are and who you want to be.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 18, 2012 18:33:32 GMT 2
Vaikselt oma veini nautinud ning inimesi jälginud, ei pannud mees tähelegi, et samas pubis viibib ka tema enda klassiõde, kellega tal küll lähemaid tutvuseid eriti ei olnud, kuid siiski oleks viisakas olnud ta ju ära tunda. Mees eemaldas oma prillid ning naeratas kergelt. "Nevelyn" lausus ta vaiksel toonil, viibates käega, märgiks, et laud on vaba ning ta ei oota sinna mitte kedagi, vaid jättis selle vabaks vaid sel põhjusel et oma vaadet avardada pubile.
"Elu õpetab valima, mis on sulle hea ja mis mitte." sõnas ta sama vaiksel ja sundimatul häälel nagu ennemgi, viies samal ajal pilgu neiu käes olevale õllele, mida tema igatahes küll jooma ei kavatsenud hakata. Kui siis vaid seljuhul, kui ta juba väga väga purjus on ja midagi paremat käepärast pole, millega oma janu kustutada. "Kuid siiski, kui küsida tohib, siis mis toob sind sellisesse kohta?" esitas ta küsimuse, et mitte vaikuses istuda ning endast halba muljet jätta. "Kuid võib olla on minul jäänud lihtsalt vale mulje, ning sulle meeldibki taoline atmosfäär.." lisas ta vaikselt järgi tõstes oma klaasi suule, tundes juba eemalt selle veini imelist lõhna, millele järgnes kohe ka suurepärane maitse. "Vapustav aastakäik lihtsalt.." pidi mees vaikselt ütlema, rohkem küll endale kuid siiski....
Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 18, 2012 19:01:07 GMT 2
"Neva," parandas neiu noormeest, libistades ennast järgmisel momendil sujuvalt vabale toolile istuma, asetades enda pooliku õlleklaasi enda ette lauale. "Daymond," lisas ta, asetades enda küünarnukid lauale ning sõlmides sõrmed omavahel kokku, et saaks enda lõua nendele toedata, silmade vikerkesta värvus selles kenas ja hämaras ruumis kergelt roheline.
Tema pilk rändas ikka ja jälle noormehe käes olevale veinipokaalile, mille maitset ta endale vägagi reaalselt ette kujutas. Kuigi Neva ei harrastanud just kuigitihti seda masti veine, olles reeglina üdinisti Itaalia punaste veinide austaja, teadis ta siiski ka teisi asju, mis olid head ning see oli ka kindlasti üks nendest. "Oh, ei, sa ei eksi. Reeglina mind tõepoolest siit ei leia, kuid vahel on lihtsalt vaja ennast natukene vabamaks lasta ning tavapärasest rutiinist välja saada," rääkis neiu naeratades. Tavapärasema rutiini all mõtles ta igaõhtust kamina ees peesitamist ning väikse ja vaikse seltskonnaga parimast parimat veini nautides.
"Selle juures ei saa ma sulle vastu vaielda," noogutas Aria, silmad nüüd klaasilt noormehele liikunud. Kuivõrd see pokaal ka kutsuv ei tundunud, otsustas neiu siiski endale - vähemalt praegusel momendil - kindlaks jääda ning järjekindlalt enda ettevõetud õhtut nautida - vähemalt selle kauni joogivaliku suhtes. Tollel hetkel tundus see klaas õlut kuidagi väga närune.
Sometimes, you need to step outside, get some air, and remind yourself of who you are and who you want to be.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 18, 2012 19:59:12 GMT 2
Daymond noogutas õrnalt. "Kuidas soovid, kuigi ma pean mainima, et eelistan iga kell pärisnime hüüdnimele." sõnas ta vaikselt, viies oma pilgu Neva silmadele, mis tema klaasi mainisid. See pani muidugi mehe kergelt muigama. "Kui sa soovid, siis ma võin pudeli siia lauale tellida koos teise pokaaliga.." tegi mees ettepaneku, mis iseenesest polnudki nii paha, sest ega ta ise ka ei kavatsenud piirduda ühe pokaalikese veiniga tänasel õhtul.
"Rutiin.." sõnas ta mõtlikult. "Jah, kuid siiski on see vahel asi, mis meid elus hoiab, kuigi keegi meist ei taha end leida tuimalt rutiini jälgimas, ning ka seepärast ei ole minu elus ühtki päeva, mil ma ei teeks midagi uut.. näiteks homme sa mind siit kindlasti ei leiaks." seletas mees kiirelt lahti enda nägemuse rutiini lõhkumisest, mille peale ta mõõduka lonksu oma Prantsusmaa traditsioonist võttis.
Oma klaasi taas lauale asetanud, ristas ta kergelt oma käed rinnal ning silmitses mõne hetke seda õlut, neidise käte vahel. "Ma tean vähe naisterahvaid, kes üleüldiselt õlut jooksid, kuid näib, et täna ma juhtusin kokku ühe erandiga jah.." sõnas ta tõstes oma pilgu taaskord neiule ning selle nüüd ka sinna kinnitades. Huvitaval kombel, ei tulnudki Dravisele praegu meelde ühtki pikemat vestlust Nevelyniga, kui just praegune välja arvata..
Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 18, 2012 20:24:01 GMT 2
"Aga Nevelyn on liiga lohisev," teatas Neva ohkega, libistades enda sõrmedega läbi oma söekarva kiharate, keerutades viivuks ühe lokikese sujuvalt ümber enda nimetissõrme otsa, enne kui lasi sellel tagasi oma endisele kohale kukkuda. "Aga kuldse keskteena, kui sa tõesti nõndaväga soovid, võid sa mind Ariaks kutsuda," lisas Mirren naeratades. Päris pärisnime puhul läheks viimaks tõesti liiatigi lohisevaks, nagu ka kõigi neiu õdede puhul - neile kõigile oli mingil puhul topitud kolm eesnime, erinevalt nende vennast, kes sai leppida kahega.
"See oleks sinust tõesti ääretult armas," mainis Neva magusal toonil, kui noormees pakkus välja, et ta võib lasta pudeli lauale tellida. Nõnda palju siis noore naise kavatsustest proovida veeta ühte õhtut ilma veinita. See ei olnud ilmselgelt mõeldud sedasi olema - oma armastusest oli raske eemal püsida, eriti kui ta koguaeg kuidagi ikka sinuni jõudis. Valus tõde, kuid mis seal parata?
Kuuldes Dravise järgnevat juttu, naeratas Neva vaikselt, "Ega mul ei olnudki plaanis sind siia otsima tulla," mainis ta mööda mineval toonil. Suurema tõenäosusega oleks ta pigem läinud noormees nähtavasti kirikusse otsima, kuigi keegi ei olnud väitnud, et ta üldse läheks teda otsima... Nõnda on lihtsam inimesi üles leida - kui sa neid leida ei proovi, siis kipuvad nad ikka sinuni jõudma. Kummaline ja reegliteta loodusseadus.
"Ma pean sulle midagi ausalt tunnistama," teatas Neva endale alahuulde hammustades, silmitsedes taaskordselt õlut enda ees, enne kui ta oma silmad noormehele tõstis, olles klaasist ka ühe lonksu võtnud, "see on üks harukordseid kordi, mille otsa sa tänasel õhtul juhtusid." Neiu asetas õlleklaasi tagasi lauale, jäädes sõrmega selle klaasikese serval mängima, libistades vaikselt katkematult üle selle ääre. "Praegusel hetkel võime nimetada õlut kujundlikult... prostituudiks, kellega aus abikaasa otsustab ühe kõrvalehüppe teha. Või siis üheöö armukeseks, ei millekski enamaks. Ja nagu see tavaliste klišeeliste armastuslugude puhul ette ikka kipub tulema, jääb see sama aus abikaasa enda tõelisele armsamale vahele." Viimaste sõnade peale langesid neiu silmad taaskordselt viivuks noormehe käes olevale pokaalikesele ning ta naeratas vabandavalt.
Sometimes, you need to step outside, get some air, and remind yourself of who you are and who you want to be.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 18, 2012 20:50:58 GMT 2
Dravis kergitas õrnalt kulme, kui kuulis, et Nevelyn pidavat liialt lohisev olema. Tema arvamus läks sellest kõvasti lahku, sest ta teadis nimesid, mis olid kõvasti rohkem lohisevad kui tema oma. "Mnjah, eks ma kuidagi proovin seda asja meeles pidada, kuigi ma pean sulle ära ütlema, et Nevelyn ei ole tegelikult üldse lohisev nimi, ning minu meelest palju ilusam kui Neva" teatas Drav neidise lausele vahele, enne kui too jõudis oma jutuga jätkata. Järgnev aga pani ta isegi veel sügavamalt kulme kortsutama, sest sel hüüdnimel polnud nagu mitte mingisugust seost neidise omaga... "Ja kui ma küsida tohin, siis kust pärineb sinu taoline hüüdnimi?" küsis mees, oletades, et arvatavalt on neiul lihtsalt mõni kesknimi, mille järgi saab sellised privileege endale lubada, nagu mitmed ja mitmed hüüdnimed.
"Tegelikult ma lihtsalt nentisin fakti, mitte et ma oleks mõelnud, et nüüdest alates hakkad sa mul kõikjal järel käima, ning mind igalt poolt otsima." tõdes mees taaskord, et teda mõisteti seekord vääriti. Järgnev aga ei pakkunud mehele mitte mingisugust üllatust.. Ta oleks üllatnud olnud vaid juhul, kui neidis oleks vastanud talle lausega, et ta lihtsalt armastab õlut ning jooks seda päevast päeva. Kuid õnneks see nii ei olnud.
"Hmm.. peab tunnistama, et sinu jutt õlle ja veini suhtest on omal moel näide mõnest kuulsast filmist, mis kätkeb endas 18. sajandi tegevusi." avaldas mees otsekohest arvamust, selle armukese ja prostituudi võrdluse peale, milles aga oli oma tõeterake siiski olemas. "Aga jah... ega sul on tegelikult ju õigus küll. Vein ja õlu on kaks täiesti eri masti asja, ning nende võrdlus oleks lihtsalt üks suur viga.. Kuigi üks asi jääb mul praegu natukene mõistmatuks..." pidi Dravis tõdema.. "Nimelt tavaliselt minnakse üle parema joogi peale, aga sina oleks justkui oma latti alla poole lasknud, juues veinile vahelduseks õlut." tõi Daymond välja huvitava fakti, mis teda mõneti tegelikult häiris. Kas või võttes tema enda seisukohalt - kui mingi jook teda tüütama hakkas, siis pöördus ta alati kõrgema klassi poole, kas siis brändid, viskid või konjakid.
"Aga jah.. See on sulle mõtteaine mõneks ajaks.. või siis vähemalt nii kauaoks, kuni ma käin ära ja muretsen siia lauda selle kaua igatsetud pudeli, koos pokaaliga." teavitas ta neidu, kui lõpetas kiirelt oma klaasipõhjas oleva lonksu, ning tõusis seejärel lauast. "Sina ole aga nii kena, ning püüa seni kaua oma "armukesega" ühele poole saada" lisas ta kerge muige saatel ning suundus seejärel leti juurde, kust tellis sama pudeli veini ning ekstra pokaali, makstes ka kohe ära nõutava summa, sest ta ei kavatsenudki sinna pudelisse veel midagi alles jätta...
Daymond suundus oma lauda tagasi, asetades lauale pudeli ning pokaali neidise ette. Võtnud istet, korkis ta pudeli lahti ning valas täis mõlemad klaasid, sulgedes seejärel kindlalt pudeli asetades selle laua keskele, kuigi mitte just ette silmadele, mis jälgisid ümbrust või siis teineteist... "Ma loodan, et sa oled oma maitsemeeled valmis seadnud, kuigi arvestades sinu õllet, siis ma kahtlen, et need enam nii efektiivsed on, kuid siiski, ei tohiks heast veinist kunagi ära öelda!" teadvustas Dravis ning tõstis klaasi. "Prantsusmaa ja kõikide teiste riikide terviseks, kes valmistavad veine, mida meie siin nautida saame!" teostas mees ka kiirelt toosti, mis oli küll lohisev, aga mõte oli selge.
Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 18, 2012 21:32:32 GMT 2
Aga Nevelyn oligi Neva enda arvates lohisev nimi. Lohisev ja igav. Mirren Nevelyn Aria Monet. Suurepärane. Muidugi ei ületanud see nimi tema noorema õe oma, kelle nahas Neva abiellumise hetkel küll ei oleks soovinud olla: Allessandra Eliza Brynne Monet. Sellel korral oli tõepoolest neiule tundunud, et tema ema oli lapse nimetamisega vindi veidikene üle keeranud. Kõige õnnelikum nende perekonnast oli ilmselgelt laste isa, kes oli kadunud südame rahus koos oma ühe ainsa eesnimega. Õnnelik tõbras, ütleks selle peale ainult. "See on sinust armas, kuid minu arvamus jääb sellegi poolest endiseks," teatas Neva lihtsalt, kummutades ühe kiire lonksu õlut.
Järgneva küsimuse peale lubas neiu endale ühe vaikse naeru. "See ei ole hüüdnimi, kullake. See on kõigest üks minu kolmest eesnimest," vastas ta, samal ajal noormehele ka kergelt silma pilgutades. "Mirren Nevelyn Aria Monet," teadvustas neiu seejärel vaikselt ka oma täisnime, mida ta harva kellelegi teisele kuuldavale tõi, kuid kui jutt oli juba sellele maale jõudnud, ei kavatsenud ta seda ka maha salata või topicut muutma hakata.
"Sest see ei oleks ju üldse normaalne," mainis Neva, Dravisele üht kavalat pilku saates. "Ei, rahu, kullake, ma ei ole päriselt üks neid jälitaja tüüpi neidudest... Kui ma midagi tahan, siis teen nõnda, et tahetav ise minu juurde jõuaks," teatas ta täiesti ausal ilmel, hääl üdinisti siiras ning puhas, ühegi peidetud emotsioonita. Tõepoolest, tema anne ning seisus lubasid talle sääraseid asju ja tänu neile kahele (põhiliselt siiski esimesele) ei olnud ta ka kunagi pidanud roomama ja luurama, et oma tahtmist saada. Säärane küürakil mööda maad liikumine tehti enamasti tema enda eest ära. Mugavused.
Noormehe järgnevaid sõnu kuuldes, toetas neiu ennast laisalt vastu tooli seljatuge - mugav, kuigi mitte pooltki nõnda mugav, kui tema oli lasknud enda kehal harjuda, sest tunnistagem ausalt, Neva oli tõepoolest harjunud vaid parimate ja mugavaimate toolidega. Siiski ei saanud ta kurta. Seltskonna nimel oli neiu varemgi palju kannatanud ja ta ei kavatsenud hakata ka praegusel momendil lihtsalt tooli mitte just kõige suuremate mugavuste pärast vinguma.
Jälginud, kuidas Daymond eemaldus, liikusid neidise käed õlleklaasi ümber. Pidi tunnistama, et ega tema armukesest polnudki just eriti paljukest alles. Muidugi, olles teadlik enda joomisharjumustest, ei pannud neiu seda ka eriliselt imeks. Ta oli juba kord säärane - üks tema paljudest kõrgelt hinnatud ebameeldivatest vigadest. Kuid pidi tunnistama, et tänu säärastele harjumustele, ei hakanud tema pea ka nõndatihti alkoholist sumisema, nagu seda juhtus nii paljude teistega. Kahju oli lausa olla oma enese alluvate lolluste tunnistajaks, kui need kippusid nendel, algselt plaanituna kaunitel, istumisõhtutel ülevõtma.
Nevelyn asetas enda värskelt tühjenenud õlleklaasi lauale just Daymondi saabumise hetkeks, et noormeest siis taassaabumise puhul ühe armsa ja magusa naeratusega tervitada, nagu tema puhul nõnda kombeks oli saanud - keegi ei saanud selles Nevat süüdistada, et ta inimestega nõnda igas olukorras käitus, see oli tema iseloomu sisse ehitatud. "Süüdistagem alati alamklassi, kui muu ei aita," nõustus ta noogutades, olles kuulnud noormehe teadet, et neiu maitsemeeled ei pruugi enam pooltki nõnda effektiivsed olla, kui varasemalt. Nagu Neva seda ise ei teaks.
Toosti tõstmise peale vastas Neva klaasi tõstes selle pika, kuigi hästi ja täpselt sõnastatud lause, auks endagi pokaali, juues noormehe lausutu terviseks. Nii tema haistmis- kui maitsemeeled olid selle veini poolt võlutud, kuigi ta ise oli täielik punaste veinide austaja, oli see sellegi poolest võrratu. Ja seda pidi ta ka pehmel häälel mainima, peaaegu nagu iseenese ette pomisedes: "Võrratu.."
"Nüüd, sinu eelnevalt tõstatatud teema juurde," alustas Neva, ennast tagasi mugavalt vastu tooli seljatuge toedates ning üht põlve laisalt üle teise tõstes, samal ajal silmitsedes enda käes olevas pokaalis kergelt liikuvad õlgkollast hõrku vedelikku, mis tema meeli säärasel moel hellitasid. "Minu vastus on üsna lihtne: Nimelt, kuigi ma naudin elegantsi, kaunidust ja meelerahu, mida pakuvad mulle veinid, siis sellegi poolest lööb minus vahel välja ka lihtsa inimese külg, mil ma lihtsalt sooviks maha istuda, pitsat süüa, mängu nautida ja õlleklaasi tühjendada. Võib-olla tõepoolest äärmusest äärmusesse, kuid igale ühele meist on ju lubatud omad väikesed kõrvalepõiked tavalise enda juurest, või mis sa arvad?" rääkis noor naine pehmel ja sujuval häälel, enda loo lõpetades kergelt klaasi enda huultele tõstes ning sealt veel ühte meeldivat lonksukest võttes, lastes sellel enda kurku ja huuli niisutada.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 19, 2012 0:06:38 GMT 2
Selle alamklassi nalja peale, pidi mees muidugi tahtmatul muigama, sest tegelikult ju polnud alamklass mitte milleski süüdi, süüdi oli alati jooja ise. Aga noh, ega tütarlaps polekski osanud oodata, et ta peaks oma maitsemeeled puhtana hoidma, sest ühel hetkel võib pubi ustest sisse astuda lihtsalt üks noormees, kes pakub üht parima maitsega veini, mis toob välja absoluutselt kõik oma meeldivad küljed, jättes samas ka pika ja maheda järelmaitse, muidugi juhul kui õlle ennast liialt peale ei suru. Olles klaasid kokku löönud võttis ka Daymond elegantse suutäie seda veini, mida ta oli ennemgi pokaalist nautinud, kuid seekord oli tegu veidi parema temperatuuri juures oleva pudeliga ning see muutis maitset teatud määral.
"Võrratu oleks see siis, kui selle kõrvale oleks võimalus tellida kanaliha koos õrna juustuga..." lausus mees kergelt unistaval toonil. "Alles siis näitaks Gustave Lorentz oma tõelist palet ning paneks meid tundma nii, et kui meil kasti samat sorti veini kodus ei ole, siis on veinikelder väärtusetu." teadvustas mees oma isiklikest kogemustest, sest nii see tõepoolest oli. Kuulsad restoranid tegid tihti peale selliseid trikke, et sobitasid kokku väga hästi maitsvaid veine ja tavalisi ja lihtsaid roogasid, kuid kui need kaks asja kooskõlastada on tulemuseks lihtsalt vapustavalt hästi veedetud õhtusöök, isegi kui seltskond peaks jätma soovida...
"Või et kõrvalepõiked jah... Noh selle koha pealt pean ma muidugi mõista sinuga nõustuma, kuid see, et see kõrvale põige just tingimata sellise elu juurde on nagu sina seda ettekujutad, selle kohapealt vaidlen ma kindlasti vastu." teatas mees vaiksel kuid samas kindlal ja vastuvaidlemist mitte sallival toonil. "Mina võiksin õlut, muidugi mõista kvaliteet õlut, juua lõkkeõhtutel oma sõpradega kusagil rannas vanu lugusid mängides ning nende järgi lauldes ja tantsides." teadvustas Dravis Neva't enda unistusest, või visioonist kuidas oleks parim viis õlle nautimiseks. "Aga noh, kui ma ausaks jään, siis kindlasti on kõigil oma arvamus, ning selle mõjutamine on lihtsalt üks viga ning enese närvikava rikkumine, muud ei midagi" tõdes Drav vaiksel ja lõplikul toonil, tõstes taaskord selle teema lukku panemise eesmärgil klaasi õhku ja seejärel suule, jättes sinna alles veel kolmveerand klaasitäit.
"Niisiis, kui ma küsida tohin, siis kas tänane õhtu oli ka kujutatud ühena neist, mil sa tahad istuda teleka ees, vaadata mängu, süüa pitsat ning juua lihtsalt õlut, mis rikub figuuri. Ning ma millegi pärast kahtlustan, et sa siiski muretsed sellepärast milline sa välja näed?" pidi mees seda lihtsalt nõnda küsima. Õlu polnud mitte ainult sellepärast odav, et ta maitses vastikult, vaid ka sellepärast, et see sisaldas kohutaval määral suhkrut, ning tegelikult oli ta väga magus ja seetõttu ongi enamusel inimestest kes armastavad õlut juua sellised asjad nagu lotendavad õllekad, millest lahti saamiseks peab nägema vaeva rohkem kui 100 kilomeetri jooksmiseks.
Kuid samas taolised mõtted õlust, viisid mehe enda mõtted tagasi tema lapsepõlve juurde, kus nad lapsepõlve sõpradega tavatsesid lihtsalt peale koolipäeva kokku saada ning midagi alkohoolset juua. Tol ajal polnud mingit vahet mis see oli - oli see õlu, viin, vein või siider - kõik milles kraadid sees läks kõrist alla. Pärast seda sai muidugi ka igasugu lolluseid tehtud, mida tagantjärgi veel praegugi kergelt kahetsed... Kuid ei, tänane õhtu ei olnud selleks mõeldud, et saaks mõelda neid vastikuid mõtteid mis niigi igapäevaselt peas ringi tiirlesid ning kunagi asu ei andnud. Tänane õhtu oli vaid selleks, et ennast klaasikese ääres hästi tunda, ning nautida seltskonda.
"Muidugi mõista pean ma küsima ka seda, kust pärinevad sinu niivõrd head teadmised veini alal?" päris mees peale mõningast mõtte pausi, mille ajal ta oma pea üleliigsest tühjendas. "Ma ei usu hästi et kusagilt loetu põhjal, vaid ikka proovimise tagajärjel?" täpsustas mees oma küsimust. Muidugi oleks see kohutavalt imelik, kui kellelgi oleks veini alased teadmised vaid ainult lugemise põhjal, sest tavaliselt kirjeldab igaüks maitset erinevalt ning mis on ühe jaoks hea on teise jaoks kõige vastikum asi maailmas, mida ta ei taha enam kunagi näha ega tunda.
"Olgu olgu, ma tegelikult lihtsalt niisama norin. Ning ma arvan, et oleks lihtsalt targem jätta sellised teemad kellegi teiste mureks. Ma ei ole eriline vaidleja tüüpi inimene, kes tahaks arutada mingisugust sellist teemat üleüldiselt. Mulle meeldib rohkem kvaliteet aega veeta" otsustas mees lõpuks, kui tõstis oma pilgu ümbruselt neidisele, kes samuti nautis seda veini, mille mees oli oskuslikult välja valinud ning mis ei jäänud vist ka viimaseks...
"Huvitav on muidugi see, et me käime juba aastaid ühes ja samas klassis, kuid ma nagu ei mäleta täpselt, et meil oleks olnud selliseid pikemaid ja meeldejäävamaid vestlusi, kui muidugi tänane välja arvata.." pidi mees lõpuks möönma ka Nevale, sest nii see vist oligi, kui nüüd muidugi mehe mälu siin kohapeal alt ei vedanud. "Minu mäletamist mööda, on meie eelnevad vestlused olnud sisu vaesed, ehk siis tere ja head aega mul pole aega. Umbes taolises stiilis" täpsustas mees oma meenutusi Nevaga suhtlemisest üleüldse, sest polnud nagu suuremat põhjust, et pikemat vestlust pidad.
"Seega ma arvan, et tänane õhtu on vägagi sobilik selleks, et sa mulle räägiksid millega sulle meeldib tegeleda just sinu vabal ajal ja muidugi ka sellest kuidas sa suhtud kooli ja õppimisse." lisas mees viimase osa teatud vastumeelsusega, kuid teatud formaalsusi tuli siiski aeg ajalt vahetada, muidu võis jutt liiga igavaks ja mõtetuks minna, nagu see tavaliselt minema kippus. Daymond võttis taaskord lonksu oma klaasist jättes sinna pool alles, endal väga meeldiv ilme näol, täpselt nagu naudiks ta igat grammi sellest maitsvast veinist tema nina all..
Kuid mehe sisimas olid lood hoopis teised. Ta teadis kellega tal tegelikult praegu tegemist oli ning kui ohtlik võis tegelikult tema vastas istuv isik olla. Tegemist oli ju siiski Celise juhtpositsiooni hoidva naisterahvaga, kelle paremkäsi on tegelikult ühtlasi ka tema enda paremkäsi - Jayden, kes töötab mõlemal poolel, kuid kelle ustavus kuulub siiski Daymondile. Kahjuks pidi mees tõdema, et praegusel hetkel ei osanud ta kuidagi moodi ära öelda seda, mis pärast sai just taoline isik sellise rühmituse juhiks... aga võib arvata, et paljuski jäi asi kinni võime taha ning oskuslike sõnade. Kuid kui nüüd Dravis peaks tõepoolest eksima, ning neidis oligi lihtsalt kaante poolest õrnköide aga tegelikult väga osav võitleja ning väga osav oma võimega ümber käima, siis oli tal ka kerge hirm selle ees, mis võib juhtuda kui peaks avalikustuma Jaydeni tegelik pale.
Muidugi oleks huvitav kohe ja praegu teada saada milleks tegelikult oli see niinimetatud Mirren Nevelyn Aria Monet võimeline, kui see üleüldse oligi tema pärisnimi... kuid arvatavalt siiski oli, sest taolist võltsnime kasutaks ainult kergelt eputav inimene, kellele meeldiks ennast tugevalt esile tõsta. Kehaehituse ning liigutuste järgi ei saanud praegu mitte midagi kindlaks teha, sest kõik olid rahulikult ja väga täpselt koordineeritud. Paratamatult kippusid mehele juba pähe mõtted teha siin ja samas asjale koheselt lõpp, kuid see oleks liiga avalik ja kahjulik kogu üritusele. Peale seda vallanduks lihtsalt kohutav veresaun, milles sureksid niimõnedki liikmed nii Rethymni kui ka Celise poolelt, rääkimata veel Syresest, kes pole siiamaani oma tegevusest erilist märk andnud, kuid ega ka see kaugele ei saa jääda. Huvitav oleks teada lihtsalt millal see juhtub ja missuguse pauguga see tuleb. Kes siis see kord tapetakse ja millesel moel, seda ei osanud arvatavalt mitte keegi ette ennustada, kuid see et see juhtub oli kindlam kui miski muu.. vähemalt ajalugu näitas sedasi.
'Kurat' mõtles mees endamisi. Ta ei osanud isegi ühte ainsamat õhtut veeta nii, et ta ei mõtleks oma ülesandele, ilma et ta ei mõtleks oma tööle, ilma et ta ei mõtleks sellele kuidas tappa kõikki kes kuuluvad vähegi Celise liikmete hulka, ning kes ihaldavad seda kohutavat ülemvõimu, mille kingib sulle seitsme eseme leidmine ning nende rakendamine õigel viisil. Muidugi mõista esimene asi mida Celis korda saadaks oleks Rethymni hävitamine, ning see õnnestuks neil sellisel juhul ilma vähimategi tõrgeteta, sest seitsme eseme vastu ei suuda isegi võidelda parimad oma-ala-tundjad rääkimata seal juures lihtsast Rethymni rühmitusest, kus olid muidugi väga tugevad liikmed nii füüsilistel kunstidel kui ka vaimsetel, kuid siiski ei oleks keegi osanud ette kujutada seda jõudu, mis oleks tal siis kui tema käsutuses oleks seitsme eseme võim.
Et mitte eriti välja näidata enda mõtteid peas ning oma tegevust nende järgi juhindada, võttis mees lihtsalt oma klaasi ning jõi selle lõpuni. "Ega sa vastu ei oleks, kui ma käiksin väljas ning teeksin ühe suitsu, muidugi juhul kui sa ise ei suitseta ning minuga kaasa ei tule." sõnas mees õrnalt ja võluvalt naeratades. Jah, järjekordselt oli kätte jõudnud just see hetk, mil Daymond taaskord tundis, et ta vajab oma taskust seda sigaretti, sest mõtted tema peas vajasid aurutamist ja tugevalt.
Pannud oma jope selga ning lükanud tooli laua alla, vaatas mees küsiva pilguga Nevelynile otsa. "Niisiis, teie vastus Mirren Nevelyn Aria Monet" kasutas mees just meelega neidise täisnime, teades et teatud määral häirib see teda ning on ka ajendiks temaga kaasa tulema õue, isegi juhul kui ta ise ei peaks suitsu tegema, kuigi mees sügavalt kahtles sellest. Seda sai kindlaks teha kõige lihsamini just sõrmeotste järgi, mis tavaliselt olid veidike rohkem tumedamad või kollakamad kui ülejäänud nahk, ning seda oli mees juba vestluse algul tähendanud, seega oli praegune pakkumine arvatavalt täiesti asjakohane ning seda ei lükata tagasi.
Post by Nevelyn "Neva" Monet on Jan 19, 2012 1:57:31 GMT 2
Nagu alati, ei lasknud ka sellel korral Nevelyn ennast kuidagigi noormehe otsestel, kuigi ilusatel, ütlemistel rivist välja lüüa. Täpselt nagu alati, istus noor naine ka sellel korral südamerahuga seal laua taga, kuulates Daymond'i sujuvat ja hämmastavalt osavasti sõnastatud juttu kerge ning varjamatu meelelahutusliku nautimusega. Teda hämmastas teataval määral noormehe ilmselge kõneosavus - omadus, mida oli tänapäeval nõnda keeruline leida ning mis oli Nevelyn'i enda silmis üsnagi kõrges hinnas.
Kuigi noormees heitis oma jutustamises talle ette endiselt tema lati langetamist, seda et ta oli liikunud veinist sujuvalt mööda lauget kallakut alla orgu, õlleoja juurde, olles loobunud ühe õhtu romansi jaoks sellest kaunist ning suurejoonelisest vaatest sealt kõrgelt ning kargeõhulisest mäetipust. Muidugi oli ka totter küsimus, kas neiu muretses enda välimuse eest. Otseloomulikult oli ta mingil määral selle pärast alati muretsenud, nagu iga teinegi noor naisterahvas enne teda, kuid teda polnud enda välimuse pisikesed möödapanekud nõnda suuresti häirinud. Tema liiga heleda naha, veidikene karm kulmude asetus ning keskmisest kitsama ülahuule tegid tasa tema plussid, mida oli tunduvalt rohkem, kui mõnel teisel - tema hea figuur, mis oli talle juba geenidest kaasa antud, tema tugevad ning alati kaunilt läikivad süsimustad juuksed, tema sõnaosavus, tema tugev iseloom, tema oskus püsida rahulik, tema oskus mitte näidata kunagi välja enda tõelisi oskusi. Vot see oli midagi, mille üle oli ta tõesti uhke. Ning kui olekski pidanud sellest juhuslikust õllejoomisest tema väikene figuur kannatama, siis ei oleks see teda just eriti tugevalt kõigutanud. Oli juhtunud ka hullemaid asju, ilmselgelt.
Kui vestlus veeres noormehe poolt juba punkti, kus ta hakkas huvi tundma neiu veiniteadmistest, ilmus Nevelyni näole viivuks veidikene mahedam ning hellem naeratus ja noore naise silmis võis märgata ka kergeid nostalgia märke. "Muidugi proovimise tagajärjel," kinnitas Neva noormehe kahtlusi vaikselt, rüübates rahulolevalt enese käes olevast veinipokaalist. Kuidas oli ta võinud arvata, et võiks selles õhtus rahu leida õlles? Kuid see oli juhtunud nõndavõrd palju kordi varem, seega ei olnud osanud ta enda kavatsustes ka kahelda. "Mu perekonnal endal on hämmastavad kogud ning mu isa pidas juba enne mind suurt lugu veinidest. Tema võttis ka kunagi ammu vaevaks mind sellel alal veidikene harida - piisav alustala, et ise edasi liikuda. Juba kuueteist aastasena tekkisid mulle omad lemmikud ning nende nimekiri ei ole eriliselt muutunud, kui vaid täienenud. Isiklikult armastan siiski pigem punaseid veine, kuid tean, mis on hea ja kvaliteetne, seega ei laida ma maha ka neid, mis minu klaasi tavaliselt ei sattu - ehk siis neid, mille värvus ei ole rubiinpunane ning maitse ei sisalda musta pipart, kirssi, tumedat ploomi või midagi nende hulgast," kõneles neiu, sõnad sujuvalt kukkumas üle tema huulte. See oli teema, millest ta olekski võinud nähtavasti lõpmatuseni rääkima jääda.
"Tõepoolest ja mul on sellest ausalt öeldes ka üsna kahju. Sa oled märkimisväärne vestluskaaslane, Daymond," mainis Neva - hääl siidine ja samas ka mahlakas, kuid endistviisi rahulolev, nagu alati, ning näol talle nõnda iseloomulik magus naeratus - kui noormees enese jutuga sinna punkti jõudis, kui võrd vajaka olid nende varasemad vestlused jäänud. "Sinu puhul on hämmastav see, et mulle näib, nagu oleksid sa võimeline võtma ükskõik millise minu enda poolt lausutud mõtteavalduse ning keerama selle minu enda vastu, kas pole nõnda?" Enese juttu küsivalt lõpetades, rõhutas Neva selles peituvat küsimust veelgi tugevamalt, tõstatades rõhukalt ka ühe enda tumedatest kaarjatest kulmudest - väike miimika muutus, mis lisas tema muidu nõnda rahulikule, saladuslikule ning flirtivale näole ka ilmekalt kavala emotsiooni.
Pakkumist astuda välja suitsetama, tervitas Nevelyn ilmselge meeldivusega. Ta oligi juba natukene liiga kaua säärases umbses ruumis viibinud ning kahetsedes veidikene sealset liiatigi tolerantset õhkkonda mittesuitsetajate osas, oleks neiu ka ise üsna pea avaldanud soovi välja astuda. Seega oli rohkem kui meeldiv, kui Dravis sise säärase teatega lagedale tuli. Kuigi neiu oli isegi viivuks omadesse mõtetesse vajunud, ei lasknud mees tal seal enam kauem viibida, olles kuuldavale toonud neiu pärisnime - säärase asja tagajärjel ei saanud ta enam lihtsalt seal niisama istuda. Sujuvalt ajas neidis ennast laua tagant püsti ning vastas Daymondi võluvale naeratusele võrdväärselt, kui mitte isegi ületrumpavamalt, mis poleks ka ime olnud - tema oli siiski naisterahvas. "Ma liituksin sinuga suurima hea meelega," teatas Nevelyn naeratades, enda sooja nahktagi, mis oli vahepeal juba jõudnud rännata ka neiu õlgadelt tooli seljatoe äärele, endale uuesti peale tõmmates ning ka lukku eesti veidikene rohkem kinni tõmmates.
Kui nad koos Dravisega läbi pubi ukse juurde suundusid, võisid nad mõnele vaatajale jätta ka veidikene kummalise vaatepildi - mõlemad noored olid üleni musta riietatud, kui välja arvata Daymondi heledaid juukseid, mis rikkusid mõneti selle suurepärase illusiooni. Mõnel teisel juhul oleks see võinud näida isegi veidikene naeruväärne, kuid nende kahe puhul oli see must toon pigem stiilne ning igati sobiv nende välimise aura loomiseks. Nähtavalt oli kõige iroonilisem selle juures see, et nad mõlemad olid kahe rivaalitseva ühingu juhid, kuigi sellest viimasest faktist ei olnud Nevelynil endal õrna aimugi. Kui ka oleks olnud, ei oleks ta nähtavasti osanud oletada, et Daymond sellest teadlik oli, seega kuivõrd tema käitumine sellest muutunud oleks olnud? Nähtavalt oleks neiu kindlasti kasutanud rohkem enda annet, et noormeest igal võimalikul viisil lummata. Säärane isik, nagu Rethymni juht oleks olnud vägagi ideaalne mõjutusalune, kui see vaid oleks läbi läinud. Kuid nagu teada, on Oleks ääretult paha poiss, seega ei ole mõtet sellel teemal rohkem peatuda.
"Niisiis, sa tahtsid kuulda minu vabaaja viitmis harrastuste kohta?" küsis neiu naeratades, olles peatunud väljas, uksest veidikene eemal, ning toedates ennast mugavalt vastu hoone tumedat kivist seina - mugavus eelkõige. "Pean sulle tunnistama, et ei ole selles suhtes just kõige värvikam ning huvitavam inimene. Pigem lausa igav," rääkis Mirren sujuvalt, enda taskust sigareti pakki võttes ning sealt ühte süüdates, seejärel sujuvalt ka esimese sügava mahvi võttes. Lausa tuntav oli see, kuidas tema kopsud taaskordselt selle saastaga täitusid, kuid neiu nautis iga hetke sellest - ta tahtis seda teha ning seetõttu oligi see nõnda hea, nõnda nauditav. "Ma ei ole nimelt üks neist aktivistidest, kes vabal ajal tegeleb korjanduste ning kodutute koerte jalutamisega. Samuti ei ole ma üks neid vaevatud hingi, kes oma musta mõttemaailma paberile maalivad või trükivad." Ta peatus, lubades enda huulile väikese naeratuse. "Mulle meeldib lugeda - ma lausa naudin seda. Hea muusika, hea seltskond, head joogid.. Need on asjad, mis täidavad põhiliselt minu vaba aja. Muidugi on kõigel seal oma koht ka - usu või mitte - järjepidevatel rutiinnsetel tegevustel, mis satuvad siiski enamasti päeva äärmistesse tundidesse: pikad ja vabastavad jooksmisharjumused ning meditatsioon," kõneles noor naine, peatudes vahepeal vaid selleks, et enda sigaretist mõni mahv võtta.
"Mis aga kooli puutub," alustas neidis ning kehitas siis kergelt õlgu, silmitsedes Daymond'i väikese, pimedal tänaval viivuks välkuva, naeratusega, "üldiselt mulle seal isegi meeldib. Kellele ei meeldiks oma teadmisi erinevatel viisidel avardada? Scaleto Youth College on üles ehitatud kõige põhilisematele ning vajalikematele aladele ning kõigel seal on oma koht meie endi edasi arenemises. Muidugi iga inimene sinna ei sobi, mingil perioodil pidasin minagi ennast üheks neist." Neva hammustas endale viivuks alahuulde ning tõmbas siis kiirelt uue mahvi. "Kuid tänaseks olen ma enda jaoks oma väärtused ümber hinnanud ning kool on minu jaoks omandanud veelgi suurema tähtsuse - suurema kui ma ise oleksin kunagi osanud arvata. Kui ma näeksin endale ka kunagi mingit suurepärast tulevikku, siis sooviksin isegi mõneti olla üks nendest hämmastavatest inimestest, kes tegelevad noorte helgete peade suunamisega," rääkis neiu, lisades enda kõnesse ka veidikene kirge, nagu oleks temas tõesti soov kunagi saada tunnustatud õpetajaks. Tema praeguse jutu kohaselt ei kõlanud see ju nõnda naeruväärse ning võimatuna, kas pole?
Otseselt ei olnud noore naise jutus ka midagi vale - ta tõepoolest hindas kõrgelt kõiki koolis töötavaid inimesi ning kooli tähtsust iga noore inimese elus, iseäranis nende suguste noorte. Nende noorte, kellele oli kingitud mõni eriline anne, olgu selleks siis midagi tühist, nagu lihtne tuleviku ette nägemine või midagi säärast, nagu illusioonide loomine või hüpnotiseerimine. Võib-olla, kui elu oleks tõepoolest teisiti välja kukkunud, oleks Neva tõepoolest enda elu kunagi pühendanud noorte juhendamisele, üritades kõigest väest saada endale austatud õpetaja tiitlit. Kuid see polnud temale omane, mitte praegult, mitte selles elus, mitte nüüd ja mitte sellel viisil. Praeguses maailmas võisid ka õpetajad olla nõnda piiratud, nõnda jalge alla trambitud, säärasel jubedal viisil oma enda teadmiste ja põhimõtete poolt vangistatud.
Nevelyn oli sündinud juht. Kuigi temas ei figureerinud väliselt ega mingil suurepärasel ja silmapaistval moel neid üldlevinud juhi omadusi, siis sellegi poolest oli ta sündinud juht ja hea juht. Nagu tema usaldatav parem käsi - see, kelle tegelikkusest kahepalgelisusest Nevelyn teadlik ei olnud - oli temalt küsinud, kuidas ta küll suutis hoida koos ühes rühmituses nõndavõrd omavahel rivaalitsevaid ja sõimlevaid isikuid... Rivaalitsemine oligi tegelikkuses tihtipeale põhjuseks, mis nende juhtpositsioonidel asuvad isikud nõndavõrd õnnetult hukkusid ning miks oli hukkunud ka nende eelmine juht, kes oli istunud ja nautinud elu Punases toas enne Ariat. Muidugi tuli selle kõiges juures neiule kasuks ka tema anne, kuid uskumatul kombel suutis ta oma sõnade ning alati püsiva rahuloluga mõjuda teistele - eelkõige siis oma alluvatele - veidikene heidutavalt. Ta ei näidanud kunagi välja oma tegelikke emotsioone ega soove. Reeglina soovis ta seda, mida temalt oodati, seda, mis oli loomulik ja mõistetav. Kuid ka temal oli varjatud külgi, varjatud soove, varjatud oskusi ja varjatud hirme.
"Kas on midagi, mida sa sooviksid spetsiifilisemalt kuulda?" uuris Nevelyn lahkel häälel, jättes enda hoiakusse avatuse ning meeldivuse, samal ajal kui ta rahus suitsetas, silmad - mille toon väljas valitsevas pimeduses roheline oli - enda seltskonnas viibivale noormehele keskendunud, "Või ehk räägiksid sa mulle endast?"
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 24, 2012 20:37:15 GMT 2
Daymond pidi tunnistama, et teda sügavalt hämmastas, üllatas ja isegi sümpatiseeris see, kuidas oskas neidis sõnadega manipuleerida ning nendega mängida, tuues enda lausetes välja just selle põhilise lühidalt, kuid samas jätmata välja mitte midagi olulist. Olles välja jõudnud, võttis mees ka enda taskust ühe sigari, süüdates selle ja kohe ka välja puhudes esimesest mahvist tingitud suitsu. Õhku kandus kerget vanilli ja piparmündi kooslust, mis ei olnud vänge, kuid samas piisavalt tugev, et äratada ka kõige nõrgema meeltega inimese tähelepanu. Kuulates Neva juttu sellest, mida ta teab ja kuidas on kokku puutunud veinidega, sellest mida ta arvab üleüldiselt kooli elust ja õpetajatest, tekkis talle kergelt taoline kahtlus, et kogu selle võluva jutu taga võib olla hoopis midagi muud... hoopis midagi sügavamat ja hoopis midagi vastupidist sellele, mida too oli just välja toonud enda 'kaante' kohta. Nagu nad ütlevad, ära kunagi hinda ühtki raamatut kaante järgi.. nagu ka inimest.
Jõudnud juba oma sigariga poole peale, lõpetas lõpuks Neva ka oma osavalt vormistatud vastamise, jäädes nüüd mehelt vastust ootama, muidugi küsimusele, mis oli kahe osaline ning vajas veidikest mõttepausi, et sorteerida äsja omastatud informatsioon ja see informatsioon, mida oleks veel olnud vaja just uudishimu kohapealt, mitte töökoha pärast. "Räägiksin endast?" küsis mees õrnalt naerdes üle. "Ei, pean tunnistama et ma ei ole just selline inimene, kes eriti sooviks ennast esile tõsta või endast midagi rääkida, just sel samal põhjusel, et igal ühel on igast ühest erinev arvamus, ning mind huvitab alati rohkem see, kuidas teised endast räägivad..." teatas mees vastuse teisele küsimusele. "Võib öelda, et ma olen väga hea kuulaja ning oskan igas olukorras midagi öelda, seega ma arvan, et sa võid jätkata oma lummavalt head juttu enda kohta, sest millegi spetsiifilisema vastu mul hetkel otsene huvi puudub, kuigi minu peas keerleb alati tuhat ja üks küsimust." teatas ta õrna, võluva ja eelkõige hurmava naeratuse saatel, tõmmates lõpetuseks kerge mahvi oma sigarist, puhudes välja kogu suitsu, mis jäi vaid õhku hõljuma...