Köidete vahel...

[Jonghyun Kim]

Jonghyun sisenes ebalevalt raamatukokku. Ta polnud siin kunagi eriti käinud, sest massiivsed riiulid tundusid tema pigem väikese kehaehituse kõrval rusuvad. Sellegi poolest tahtis ta kindlalt lugeda ühte raamatut, millest ta vend talle kunagi rääkis. "Võimu kontroll", kui ta õigesti mäletas. Jjong uitas kümneid minuteid riiulite vahel, kuni lõpuks nahkkaantega raamat talle silma torkas. Loomulikult oli see kõige ülemisel riiulil. Ükskõik kui väga poiss ka ei upitanud, ei ulatunud tema sõrmed raamatut haarama. Ohates langetas ta oma käed ja jäi masendunult eset põrnitsema, otsekui lootes, et see tema mõttejõu abil maha kukub.
Jonghyun oli just otsustanud alla anda, kui ta kuulis enda poole lähenevaid samme. Kiirelt pea pööranud, nägi poiss, kuidas üks tumedapäine, temast ehk paar aastat vanem mees talle ligines.
"Tere..." ütles Jonghyun vaikselt.

[Damon Chace Deppert]

Damon jalutas mööda raamatukogu ringi ja mõtles, mis raamat võtta. "Võimu arendamine" ehk? Ta oli küll sellest teemast varem juba raamatuid lugenud, aga küll ei tee küllale liiga, eks? Pealegi, ta pidi enda võimet alati taltsutama ja arendamine tuli ka vahelduseks kasuks. Noormees märkas ühte lühemat noorukit. Tuttav, ehk oli kooli peal näinud. "Tere," sõnas D vastuseks ja peatus.

[Jonghyun Kim]

Õhk nende vahel muutus koheselt piinlikuks. Kumbki ei teadnud, mida öelda, niisiis lasus nende vahel haudvaikus. Jonghyun hammustas huulde. Ta oli arvanud, et mees jalutab edasi ja ei tee temast väljagi. See kogemus, et keegi tema pärast seisma jääb, oli uus.
"Kas sa..." alustas Jonghyun ja viipas ühele raamatule ülemisel riiulil "aitaksid mul selle kätte saada?"

[Damon Chace Deppert]

"Muidugi," sõnas Damon ja ulatas noorukile raamatu. "Sa oled siin uus, jah?" küsis mees naeratusega. See raamat, mida poiss tahtis, oli vaja esimese paari aastaga läbi lugeda. Kes seda tegid..Väga tubli. Enamus lootsid siiski tundide ja muu säärase peale.

[Jonghyun Kim]

"Olen," noogutas Jonghyun ja võttis raamatu õnnelikult vastu. "Suur tänu." Ta silmitses hetke raamatu kaasi, enne kui mehele oma kätt ulatas. "Jonghyun. Üldiselt mind siseruumidest ei leia, tänane on erajuhus." ta naeratas ja pani raamatu kotti. "Ma lihtsalt ei leia põhjust nendes tundides viibida, kui ma nagunii ei kavatse oma võimeid kasutada."
Ta vaatas korra Damoni silmadesse. Säravsinised, ilus.

[Damon Chace Deppert]

"Pole tänu väärt," vastas Damon ja surus noormehe kätt. "Kas sulle meeldib siis väljas olla?" esitas D suhteliselt loogilise küsimuse. "Soovitan ikka käia, mine sa tea, millal võimeid vaja läheb," lisas Chace. Kokkupõrkeid ikka koolis tekkis, võime oli siis väga kasulik.