Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 18, 2012 22:16:49 GMT 2
Jasmine viibis parasjagu Haydeni saarel, kuid viimasel ajal oli ta peaaegu, et kõigist ja kõigest eemale hoidnud. Ta ei saanud enda ja Jaydeni vestlust peast välja. Ta ei olnud viimased kaks ööd isegi mitte korralikult maganud. Neli tundi maksimaalselt kokku. Sellest oli tingitud ka neidise kerge väsinud olek. Ohanud valjult, tõusis neidis püsti, seades sammud Lavendli toa poole. Ta arvas, et Rethymni juht tahaks teada sellest, et ta Jaydeniga kohtus. Esmalt aga üritas neidis veidi oma väljanägemist parandada, et ta nii väsinud välja ei näeks. Ei olnud ju ometigi vaja, et Daymond tema pärast muretsema hakkaks. Tegelikkuses ei meeldinud talle eriti mõte, et ta peab rääkima enda ja Jaydeni vestlusest, kuid vaevalt Rethymni juhile meeldiks, kui Jasmine selle intsidendi enda teada jätaks.
Juuksed viimaks veel kõrgesse hobusesabasse seadnud, liikus neidis Lavendli toani, kus ta oli ka varasemalt korduvalt käinud. Kaalunud, kas ta peaks sellest ikka rääkima, otsustas tütarlaps paigale jääda. Kui ta juba siiani oli tulnud, ei olnud põhjust, miks ta peaks alla andma ning lihtsalt uuesti mienma marssima. Ta pidi sellest niikuinii millalgi oma juhile rääkima ja mida varem, seda parem.. Vist.. Vaikselt ohanud, hammustas Jasmine tugevalt huulde, koputades seejärel tugevalt uksele, et mitte niisama julmalt lihtsalt sisse marssida. Eks igale inimesele peab jääma ka mingil määral privaatsust, olgu tegu siis Rethymni juhi või mõne kõige tavalisema lihtinimesega.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 18, 2012 22:38:52 GMT 2
Lavendli tuba oli üks kohtadest, kus Daymondile meeldis enim olla. Siin oli selline meeldiv ja rahustav lõhn, ning see oli koht kus tema sai just endale lubada privaatsust, ilma et keegi oleks saanud seda talle keelata. Veelgi huvitavam oli selle koha juures see, et siin oli pea võimatu tööd teha. Töö tegemiseks oli üks hoopis eraldi ruum - see siin oli aga hoopis puhkamiseks, ning leidmaks aega enda jaoks. Seepärast oli siin nii baarikapp kui ka muusika mängimis ja kuulamis võimalused olemas.
Vaikse koputuse peale, avas mees järsult oma silmad ning vaatas mõne hetke ainiti ust, enne kui talle lõpuks kohale jõudis, et peaks midagi ütlema ka. "Uks on lahti," lausus ta vaikselt nagu ikka, kuid muidugi mõista kostus see vähemalt temani, kes ukse taga ootas. Vaikselt tõusis ta püsti sealt, kus ta hetk tagasi oli lamanud, ning liikus edasi oma baarikapi, juurde mille ette ta maha kükitas ning hakkas sealseid jooke revideerima.
Vaatamata sinna poolegi, et teada saada kes sisenes, esitas mees parem kohe otsekohese küsimuse: "Sooviksid sa midagi juua?" sest üksinda oleks olnud lihtsalt kohutavalt ebaviisaks midagi juua, ilma teisele pakkumata. Võtnud kapist välja ühe vähemalt kolmkümmend aastat vana veini, pani ta selle enda lauale ning pöördus seejärel ka ümber vaatama, kes oli seekord tulnud tema jutule... Selleks oli ei keegi muu kui Jasmine - isik, kellega pidi Daymond varem või hiljem nii või naa ühendust võtma ja teatud teemat arutama, kuid kui ta juba siin oli, siis miks mitte seda ka kohe teha.
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 18, 2012 23:08:35 GMT 2
Kuulnud lauset, et uks on lahti, ei olnud neidis just eriti üllatunud. Avanud ukse, sisenes neidis ruumi ning õhkõrn naeratus ilmus tütarlapse näole. Siin oli endiselt sama meeldiv nagu alati. Kui Daymond talle juua pakkus, noogutas neidis, kuid kuna noormees oli tema poole seljaga, siis ilmselgelt ei jõudnud see informatsioon noormeheni. "Jah, palun," vastas Jasmine. Tal ei olnud hetkel alkoholi vastu mitte vähimatki. Jasmine silmitses mõne hetke Daymondi valitud jooki, viies seejärel pilgu noormehele. Keeranud mehele hetkeks selja, kõndis tütarlaps kapini, kust veidi otsides, leidiski ta kaks veinipokaali, mida antud hetkel ka vaja läks. Asetanud veinipokaalid veini kõrvale, ootas Ariadna, et Daymond joogi välja valaks.
Joogi kätte saanud, tänas tütarlaps noormeest kerge naeratusega. Ühte tugitooli istunud, ohkas Ariadna vaikselt. Lonksu enese veinist võtnud, pidi Jasmine tunnistama, et vein maitses üllatavalt hästi. "Ma juhtusin Jaydeniga kokku," lausus tütarlaps viimaks enese seal viibimise põhjuse, hakkamata keerutama, mis oli esialgu tundunud üsnagi ahvatleva ideena. Uue suure sõõmu veinist võtnud, hammustas Ariadna kergelt huulde. "Pean tunnistama, et tema nüüdne iseloom ja väärtushinnangud sobivad Celisega suurepäraselt. Poleks uskunudki, et ta kunagi rethymnlane on olnud, kui ma seda ei teaks," lausus Jasmine rahulikult, üsnagi emotsioonitul toonil. "Arvestades tema käitumist, olen ma üllatunud, et ta Rethymnis niigi kaua aega vastu pidas. Ta oleks pidanud koheselt Celisesse minema, mitte Rethymnist niiviisi järsku lahkuma," jätkas tütarlaps samal teemal. "Nii oleks kõigil parem olnud," lisas Ari paar hetke hiljem, viies pilgu Rethymni juhilt eemale. "Ja noh.. Lihtsalt et sa teaksid, see asi ei piirdunud sugugi ainult sõnadega. Kuigi noh.. Oleks võinud ka hullemini minna, arvestades seda, et ta andis mulle noa ja ütles, et ma ta ära tapaksin," rääkis Ariadna endiselt emotsioonitul toonil ning lõpuks ilmus isegi tema näole midagi muige sarnast, kuid sellest puudus lõbusus.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 24, 2012 20:10:25 GMT 2
Daymond noogutas kergelt ning korgitses kiirelt veini lahti nuusutades õrnalt selle mõnusat hõngu, mis nüüdseks juba üle toa levis ning kogu see veini lõhn segunes lavendliga, seega moodustas see üsnagi huvitava lõhnade kombinatsiooni. Märgates, et Jasmine oli juba jõudnud kaks klaasi lauale panna, valas ta kiirelt mõlemasse klaasi traditsioonilise veerandklaasi, ning ulatas ühe Jasminele. Ise aga liikus ta sinna sama kapi juurde, kust neidis oli äsja võtnud kaks klaasi, võttes nüüd sealt veel ühe, asetades selle enda oma kõrvale, valades sinna samuti veerand klaasitäit veini, seejärel veini veidi eemale asetades. Muidugi mõista tekitas selline käitumine tema paremal käel küsimusi, kuid ta lubas, et nendele saab ta üsna ruttu vastuse.
Huvitatult kuulas mees ära selle, mida ta oli juba ennem kuulnud Jaydenilt, kuid muidugi mitte nii detailselt. Pidi tunnistama, et Jaydeni bluff oli tõesti väga hästi viimistletud, ning tundus, et Jasmine oli seda isegi uskuma jäänud. Kui neidis lõpetas oma vastusega, noogutas Dravis kergelt, võttes klaasist kerge lonksu veini. "Üha enam hämmastab mind inimeste käitumine selle koha pealt, kui lähevad lahku kahe kõige lähedasema sõbranna teed ning mis siis järgneb sellele. Samuti olen ma märganud, et naistel on see asi isegi kuidagi raskem.. meestel on see rohkem nagu paar lõuahaaki ja asi on lõplikult aetud, kuid naised ajavad selle asja väga sügavuti ning see vihkamine jääb kogu eluks." rääkis ta üsnagi rahulikul toonil, hoides oma pilku Jasmine silmadel. "Ma pean sinuga ausaks jääma... Ma olen märganud viimastel aegadel, täpsemalt alates sellest ajast, kui Jayden liitus Celisega, kuidas on sinu iseloom, käitumine ja kõik muu sinu juures täielikult muutunud." Daymond teadis, et Jas oli kogu aeg püüdnud sellist asja varjata tema eest, et Drav muretsema ei hakkaks, kuid sellel polnud mõtet, sest mees teadis seda niigi. "Ma ei ütle ühtegi paha sõna sinu tegevuste kohta Rethymnis - sa oled perfektselt hakkama saanud ülesannetega mida sul on teha vaja olnud, kuid üks asi on see kui sa teed oma tööd rõõmu ja naudinguga, teine aga see, kui sa surud kõik oma tunded, eesotsas vihaga oma töösse, laskmata mitte midagi välja." jätkas Daymond kindlal toonil, võttes ise järjekordse lonksu oma veinist. "Seepärast ma arvan, et sa mõistad miks ma langetasin järgneva otsuse.." sõnas ta lõpetuseks, jättes meelega lause poolikuks. Sest tuppa oli just astunud ei keegi muu kui...
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 26, 2012 19:28:48 GMT 2
Mida lähemale tänane õhtu oli jõudnud, seda rohkem kaalus Jayden oma lubaduse miinuseid. Haydeni saarele tulla, sinna, kus kõik teda hetkel vihkasid, oli lausa tobe. Jah, Daymond teadis küll, et Jay pole tegelikult reetur, aga noormees oli hetkel ka ainukene. Aeg, mil ta pidi saabuma Dravise kabinetti, hakkas lähenema. Rethymnis polnud Jay'l kunagi õigeaegse jõudmisega probleeme olnud. Seega jõudis ta põhimõtteliselt nüüd minuti pealt. Amalie oli oodanud, et tal tuleb väga ettevaatlikult liiguda Haydenil, kuna Rethymni alad olid turvatud, kuid täna sai ta seda teha vabadusega. Paistis, et Rethymni juht oli tõesti midagi teistega ette võtnud nagu ta oli lubanud. Mis sellest, et see tundus kohutavalt veider. Siin saarel viibimine tundus praegu valusa elamusena, sest ta siiski pidi oma liikumist jälgima. Enam ei saanud ta rahulikult selle saare privleege ja suurepäraseid vaateid nautida. Võib-olla see oli üks asi, millest näitsik kohutavalt puudust tundis. Jõudnud ukse taha, ohkas Jay raskelt. Noh, ta pidi Dravist usaldama igatahes, sest ega noormees ju ei kutsunud teda siia niisama. Loomulikult oli talle jäänud see põhjus aga eelmises kõneluses täiesti selgusetuks. Loodetavasti polnud see midagi hullu ja midagi sellist, mis Jay mõtetes sõelus. Neiu ei vaevunud seekord viisakalt koputama, kuna ta ju teadis, et Daymond leppis selle kokkusaamise kokku, seega peab noormees teda ka ootama. Avanud ukse Amalie tardus. Ta märkas pea koheselt, et juht polnud oma ruumis üksi ja see teine isik polnud üks nendest, kellega oleks ta suutnud vastamisi seista. Mitte pärast randa. Polnud kahtlustki, et Daymond oli siin Jasminiga, sest selle kukla tunneks ta igal juhul ära. Jay sulges vaikselt oma järgi ukse ning ei liikunud ukse juurest edasi, vaid jäi küsiva näoilmega Daymondit vaatama. Sellel pidi nüüd olema küll hea põhjendus. Jayden teadis, et juht plaanis rääkimist, kuid ta ei arvanud, et ta peab ise midagi lahendama hakkama.[/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 26, 2012 20:03:31 GMT 2
Jasmine silmitses rahulikult mehe tegevust ning kortsutas hetkeks kulmu, kui Daymond võttis ka kolmanda veiniklaasi ning sinna veini valas. Kas juht oli kedagi oodanud ning Ariadna segas teda? Jasmine silmitses kolmandat klaasi hetkeks, kuid ei kommenteerinud seda. Kui ta oleks pidanud lahkuma, oleks Day seda tõenäoliselt öelnud ning külalise saabumise korral, oleks Jas taibanud ka ise lahkuda. Kui Daymond nüüd rääkima hakkas, kuulas Jasmine noormeest ning olgugi, et mõne hetke vaatas ta Rethymni juhile otsa, viis Ari oma pilgu eemale. Ta vihkas kui temast endast läbi nähakse, eriti mis puudutab tema enese mõtteid ja emotsioone. Enamasti oli see asi vastupidine - Ari nägi inimesi läbi. Jasmine teadis, et ta oli muutunud pärast seda, kui Jayden oli lahkunud. Ta oli tunduvalt kinnisem ning ei avanud end enam mitte kellelegi. Ta oli leppinud tõsiasjaga, et mitte kedagi ei saa 100% usaldada. Ka kõige lähedasemad inimesed võivad sulle noa selga lüüa. Jas võttis lonksu enese veinist ning viis enese pilgu tagasi Dravisele. Mehe viimase lause peale kortsutas Ari kulmu, saamata aru, millest noormees rääkis. Kas ta kavatses Jasmine'i eemaldada töölt, kuna ta ei suutnud sobival viisil oma emotsioone välja elada? Kuid samas, milline oleks siis õige viis? Jasmine võttis veinist lonksu, oodates, et mees oma jutuga edasi läheks. Kuulnud nüüd, kuidas uks avanes, manas neidis näole naeratuse, mis oli kõike muud kui siiras. "Ma..," alustas Ariadna, hakates end välja vabandama, kuid kui ta nägi, kes oli uksest sisse astunud, jäi Jasmine vait ning veinipokaal, mis tal käes oli, maandus põrandal. Jasmine silmitses tummalt Jaydenit, olles ise jahmunud. Mida kuradit ta siin veel tegi? Tal polnud kõige vähimatki aimu, kuidas ta peaks reageerima, mistõttu Ariadna erkrohelised silmad puurisid oma endise parima sõbranna silmi.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 27, 2012 17:41:19 GMT 2
Ning üsnagi varsti astuski uksest sisse isik, kelle oli mees siia selleks puhuks kutsunud, riskides nii muidugi nii mõnegi asjaga, kuid siiani oli kõik hästi veerenud. Klaasi klirinat kuuldes ta vaid muigas õrnalt.. Jah, taoline reaktsioon oli ju tegelikult täiesti oodatav, sest, et Jasmine arvas siiani, et Jay on Celise'sse täielikult ümber asunud ning Rethymni maha jätnud, kuid üsnagi varsti tuli ka tema jaoks päevavalgele tõsi asi, et tegelikult on asi hoopis vastu pidi. Rahulikult jalutas mees Jay'ni ning ulatas talle selle kolmanda klaasi mille ta oli ennist välja valanud, kuid peale seda pidi ta taaskord oma klaaskapi juurde minema ning sealt võtma järjekordse pokaali, ning sinna valama veini, kuna Jas'i oma oli kukkunud ning sealt oleks nüüd üsnagi raske veini kätte saada.
"Ole lahke, Jas." lausus mees vaikselt kui uue klaasi neidisele kätte andis ning samas jalaga kilde eemale lükkas et mingisugust õnnetust ei juhtuks. "Ma arvan, et on aeg väikseks selgituseks, miks meil on siin täna ja praegu koos selline seltskond." sõnas mees rahulikul ja kindlal hääletoonil vaadates nüüd juba Jaydeni poole. "Kui sa oleksid nii lahke, Jay." lausus ta seejärel, ise minnes oma laua taha ning seal ka istet võttes.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 27, 2012 20:27:54 GMT 2
Jaydeni pilk oli kinnitunud Daymondile, kuna mees oleks võinud teda vähemalt hoiatada. Nojah, muidugi oli tol juhul tõenäoline, et Amalie poleks kohale ilmunud, kuid siiski. See oli praegu pigem nagu viskamine tulle kui asja selgitamine. Kuulnud klirinat keeras neiu aga juba automaatselt allika poole ehk siis sinna, kus oli Jasmine. Tütarlaps oli kindel, et seda Ariadna poleks oodanud. Nojah, tundus, et Dravis tabas neid mõlemat seekord üllatusega. Kui noormees Jaydenile klaasi ulatas, vaatas tütarlaps tõsise näoilmega. "See ei toimi, niipidi on see vale"pomises neiu kiiresti ja peaaegu hääletult, niiet need sõnad kostuksid vaid Rethymni juhile. Loomulikult poleks aga Jasmine tegelikult ju Daymondit uskunud, kui too oleks talle selle loo rääkinud. Võib-olla oli isegi hea, et Jay oli siin ning Jas nägi, et Rethymni juht ei kavatse neiut tappa nagu ta oleks teinud reeturiga. Kui Dravis tal palus alustada, üritas neiu asja teha äkiliste liigutusteta. "Ma arvan, et selle selgituse võlgned meile sina,"lausus tütarlaps rahulikul ja tasakaalukalt, sest polnud tarvis hakata siin kaklema. Seejärel liikus neiu aga lauale lähemale ning eiras seda, et tundis Jasmine pilku endal. "Võin oletada, et võtsid vastu otsuse siiski Jasminele teatavaks teha minu tegelikud pooltevahetuse põhjused," sõnas neiu oma pilku ikka veel Rethymni juhil hoides, üritades igate moodi mitte vaadata oma parima sõbranna poole. See oli selletagi raske. "Ütleme siis nii, et ma olen Celises, aga ma pole kunagi Rethymnit reetnud,"teatas Amalie lõpuks oma pokaalile enda käes viies ning sealt lonksu võttes. Jahm, noormehe maitse veinide suhtes oli siimaani hea, aga seda ei hakanud ta valjult mainima. Ta ei tahtnud teada, mida Jasmine nüüd ütleb ja kas nad pärast seda õhtut siin kabinetis ellu jäävad.[/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 27, 2012 21:33:10 GMT 2
Jasmine võttis Rethymni juhilt uue veinipokaali vastu ning pani sele enda kõrval asuva laua peale. Ta ei usaldanud end hetkel mitte midagi õrna hoidma. Jas oli segaduses ning sellel oli ka ilmselge põhjus. Ta poleks kunagi arvanud, et ta Jaydenit enam sellel saarel näeb ning nüüd veel selles samas kabinetis. Kui Ariadna nägi, et Daymond andis Jay'le kolmanda veiniklaasi, tekkis Ari peas veelgi suurem segadus. Ta ei saanud enam absoluutselt mitte millestki aru ning oli vägagi ahvatlev idee siit lihtsalt minema joosta. Möödunud õhtu rannas oli veel liigagi värske ning öeldud sõnad tegid endiselt haiget. Jasmine ei tahtnud isegi kuulda mingeid põhjusi. Ta tahtis lihtsalt lahkuda, kuid ometigi istus ta tugitoolil, justkui oleks ta sinna paigale naelutatud. Kuulates Jaydeni ja Daymondi vestlust, istus Ariadna paigal, analüüsides nende igat lauset, üritades samas ise enda nägu rahulikuna hoida, olgugi, et tema mõtted vahetusid vägagi kiiresti. Ta oli segaduses ning ta vihkas seda. Kuulnud nüüd Jaydeni kahte viimast lauset, viis Ariadna oma pilgu Amaliele tagasi, mis oli Amalie ja Daymondi vestluse ajal kindlalt eemale suunatud. Viimase lause peale, ilmus Ari silmadesse mõistmatu pilk, kuid juba hetk hiljem saabus taipamine. Antud hetkel ta lootis, et ta eksis ning ta lootis, et Day lükkab antud väite ümber, kuid tundus, et seda ei juhtunud. "Eieieieiei," lausus Jasmine pead raputades, üritades eitada seda, mida ta oli just äsja kuulnud. Ei, see ei saanud olla nii. "Ma oleksin sellest aru saanud," lausus Ariadna juba hetk hiljem, pead endiselt raputades. Ta üritas leida hetkel lihtsalt nii palju vastuväiteid kui talle pähe tuli, et mitte leppida selle tõega. See ei saanud nii olla! Nad olid teineteisele rannas öelnud kohtavaid asju, mistõttu tundus olevat lihtsam eitada mõtet, et Jay oli endiselt ka Rethymnlane. "Te oleksite sellest mulle rääkinud," lausus Arianda vaikselt, kuid siiski kuuldavalt. Ta ei saanud aru.. Kas ta võime oli teda tõesti alt vedanud, olgugi, et ta oli oma erandiga vägagi hästi kursis, kuid siiski?! "Ma.. Eieieiii.. See ei saa tõsi olla," lausus Jasmine, viies oma pilgu Jaydenilt Daymondile, kus oli märgata kerget lootushelki. Ta südamest lootis, et Day lükkab Jaydeni väite ümber ning ütleb, et see oli lihtsalt tema võimete testimine või midagi. Ta ei oleks suutnud endaga edasi elada, teades, mida ta ütles Jay'le, olgugi, et Jay oli vaid Rethymni agent Celises.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 29, 2012 22:01:53 GMT 2
Daymond oleks juba peaaegu ise jutuga pihta hakanud, kuid õnneks alustas siiski Jayden. Aga üsnapea siiski jõudis see jutujärg tagasi mehe kätte. Dravis võttis lonksu veinist, ning vaatas Jas'i poole. "Jah. See on tõsi" lausus ta vaid ning pidas siis kerge pausi, et lasta neidisel veidi mõelda ning oma sõnade sügavusel ja tähtsusel kohale jõuda. "Jaydeni ainus põhjus, miks ta Celisesse läks oli see, et ta saaks topeltagendina töödata Rethymni kasuks." täpsustas ta oma eelmise mõtte täielikult lahti. Muidugi oli see siin ja praegu väga raske olukord Jasmine jaoks, sest tema oli läbi aja arvanud, et Jayden tõepoolest vahetas pooli ning kõik mis nende vahel oli, oli olnud vaid osav näitemäng, muud ei midagi. Aga ei... muidugi see polnud nii, algusest peale ei olnud. See plaan oli lihtsalt väga osavalt läbi töötatud, ning toimis siiani, ja loodame et toimib ka edasi.
"Põhjus, mille pärast ma sellise topseceret asja avalikustan on see, et kui tei kahe vaheline vaen oleks veelgi rohkem süvenenud, , siis oleks üsna pea olnud tagajärjed üsna katastroofilised, ja ma ei kavatse selliste asjadega riskima hakata nagu oma kahe sõbra ja parimate inimeste kaotamisega." teatas mees vaadates vahelduvalt neile mõlemale otsa. "Niigi näen ma päevast päeva sinu valust ja murest vaevatud nägu, Jas. Ja need vähesed korrad, mil me kokku saame Jay, tunnen ma ka, et sa ei suuda Jasmine'le seda kõike teha, mida oleks tegelikult vaja olnud selle ülesande täitmiseks.. Seega ma arvan, et on parim, kui selles saladuses on kolm isikut." lõpetas ta oma põhjuste avalikustamise ning võttis selle peale vaid väikse lonksu viies nüüdseks juba pilgu Jasmine ja Jaydeni poole, lootes kummagi käest kuulda midagigi.
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 29, 2012 22:52:58 GMT 2
Kuulnud nüüd Daymondi sõnu, et Jayden rääkis tõtt, raputas Ariadna taaskord pead. Jasmine ei teadnudki, kas see tõde talle meeldis või mitte. Lõppkokkuvõttes ei olnud Jayden Rethymni siiski reetnud, kuid rannas öeldu oli Jas'il alles värskelt meeles ning oli raske mõelda, et Jayden oli talle seesuguseid asju öelnud ning veelgi raskem, mida ta ise Jaydenile oli öelnud. Äkki oleks olnud siiski lihtsam teadmatuses elada? Jaydeni ja Daymondi vale oli talle põrgumoodi valu tekitanud ning ega tõde eriti parem ei olnud. Kõik oleks tunduvalt parem olnud, kui ta oleks seda kõike juba algusest saadik teadnud. Niiviisi oleks nii palju valu ja segadust jäänud olemata, kuid ei.. Reaalsus on teistsugune. Drav ja Jay ei öelnud talle seda kohe alguses ning Jasmine'il ei olnud vähimatki aimu kuidas at reageerima peaks. Üks osa temast tahtis nende peale karjuda, teine osa temast tahtis nutta ning kolmas osa temast tahtis siit minema joosta. Ometigi istus ta kindlalt tugitoolil ning kuulas Daymondi selgitust. Kindel oli see, et tema ja Jaydeni sõprus ei muutu mitte mingil samasuguseks nagu see oli olnud. Liialt palju sõnu oli öeldud ning liiga palju teineteisele haiget tehtud. Jasmine'i pilk oli kindlalt suunatud aknast välja, vaatamata otsa Jaydenile ja Daymondile. Kui Dravis oma selgituse viimaks lõpetas, hammustas Ari tugevalt huulde ning viis pilgu noormehele. "Sa juba riskisid ja ma arvan, et tulemus on juba vägagi selge. Ja mis Jaydenisse puutub, siis ma arvan, et oma osaga sai ta liiiiiiigagi hästi hakkama," lausus Jasmine rahulikul häälel, surudes kõik oma emotsioonid alla, kuid Ari teadis, et ta ei suuda seda enam väga kaua teha. "Mida sa nüüd ootad? Arvad, et ma olen nüüd õnnelik, elan happily ever after ning mina Jayden saame sama hästi läbi nagu varem?" küsis Ariadna, küsiv pilk Daymondil. "Tahad ma üllatan sind? EI! Miski ei ole nii nagu varem ning las ma ütlen, mis aidanud oleks... See, kui te oleksite mulle KOHE öelnud, miks Jayden Celisesse läks," lausus Ariadna vihaselt, tõustes püsti, suutmata enam paigal istuda.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 29, 2012 23:15:56 GMT 2
Dravis raputas kergelt pead Jasmine vastuse peale: "Ei, ma ei ole sugugi üllatnud tegelikult." teatas ta selle täiesti ausalt välja. "Aga kui sa mulle praegu ütled, et sa oleks eelistanud seda elu, mida sa elasid ennem selle teadmist, siis ma ei tea. Siis on sul minu poolest vabad käed, tee mis tahad." lausus mees võttes ka viimase lonksu oma veinist. "Kuidas sa arvad, et see asi oleks välja näinud, kui me oleks sind sellesse algusest peale mässinud?" küsis mees järgmiseks, laskmata kellelgi vahele segada. "Täiesti aktiivne võimalus oleks olnud, et ühel hetkel, kui me satume Celise rünnaku alla ja juhtumisi peaks sealt välja tulema mõni mõtete lugeja, siis on asjaga ühel pool. Muidugi sa praegu mõtled, et miks ma siis nüüd seda tegin. Seepärast, et üsna varsti ongi oodata seda rünnakut. Esimesed märgid on juba käes, esimesed isikud on juba surnud. Me lihtsalt proovisime sind ohutul alal hoida, et sa ei peaks iga hetk kõigile valetama ja teesklema, et sa vihkad kõigest hingest Jaydenit." lõpetas Dravis oma lause võttes laul olevalt pudelilt korgi pealt ja valades endale uue klaasi täie. "No aga mida mina üldse tean. Sama hästi oleks me ju võinud oma rühmitusega edasi olla siin ja otsida esemeid, kuni ühel hetkel juhtub midagi sellist mida me ei saaks ennetada, kui meil ei oleks vastaste leeris sees oma inimest. Aga meil on. Meil on Jay. Tema oli nõus selle plaaniga, ning ta teadis selle kõiki tagamaid. Kaasaarvatud neid, mis tulevad sinuga. Ning ta oli nõus sellega leppima, lootuses, et kui kunagi tuleb selline olukord nagu meil on praegu, siis sa mõistad tema ja minu käitumisviisi ja tegumoodi." lausus ta ka viimased laused, enne kui vait jäi, oodates, et kumbki neist midagi lausuks vastukaaluks sellele, mida tema oli just rääkinud.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 30, 2012 0:03:23 GMT 2
Jayden lasi Daymondil rääkida antud olukorrast, sest ise ei oleks ta kuidagi osanud seda sõnastada enam. Tundus, et noormees üritas parimat endast anda, et Jasmine nende peale väga vihane ei oleks, aga paistis, et olukord muutus vastupidiseks. Tegelikult oleks Jayden suutnud rannas veel edasi toota kõike julmust, mis temas leidus või noh, näideldavas temas, aga keeldus seda tegemast. Tegelikult oli üldse valus mõelda sellele, mida ta oli valjuhäälselt Jasminile näkku öelnud. Kuigi ega parim sõbranna sellele alla ka ei jäänud. Siiski siin ei saanud ühegi poole eraldi näpuga näidata, nad olid mõlemad süüdi. Kuulnud Jasmine vaoshoituid kommentaare, üritas Jay ennast vaikima sundida, sest ta oleks tahtnud kohutavalt Ariadnat lohutada. Samas oli tema enam õige isik seda kõike tegema? Enam? Jasmine tõenäoliselt isegi ei usaldanud teda viisil nagu varasemalt. Neiu liigutas enda käes veinipokaali, kuid ei võtnud sellest mitte ühtegi lonksu, sest üritas välja mõelda, mida ta ütlema peaks. "Keegi ei ootagi sinult midagi, Jas," sõnas neiu lõpuks kui ruumi saabus vaikus, tema hääletoon oli vaikne ja rahulik. Hea küsimus oli see, kuidas ta üldse suutis end vaos hoida. "See poleks töötanud siis, kui sa oleksid algusest peale mõistnud, et ma mängin kahes liigas. Usu mind, ma arvan, et rethymnlaste mõtteid celise omade poolt kontrollitud korduvalt, mingis ajahetkes. Kasvõi koolis. Kuskilt nad pidid ju mingigi kinnituse saama, et ma ei valeta. Noh, lisaks igasugustele muudele proovilepanekutele. Olgu, nad ei tea kõiki rethymnlasi, võib-olla tea sindki, aga me ei saanud jätta kogu seda operatsiooni rippuma õhku küsimuse 'mis siis kui..',"seletas neiu oma pilku hoides hoopis enda ees, sest Ariadna vihase pilgu vältimine tundus hetkel õige. "Ja äärmuslikud olukorrad nõuavad äärmuslikke meetmeid. Ma olin rohkem kui kindel, et kui sa vihkad mind mingil määral, siis oled sa ohutuses. Ma ei palugi sul mõista ega andestada seda, mida ma sulle ütlesin,"lisas neiu oma jutu jätkuks ning pööras lõpuks pilgu parimale sõbrannale. Või endisele. Ta ise ka enam ei teadnud, kus kohas nad hetkel seisavad. "Nagu ma sulle mainisin, siis see rääkimine ei vii kuhugi,"märkis neiu Dravise poole vaadates ja ohkas. Seejärel võttis ta oma pokaali kätte ning sellele järgnesid suured veinisõõmud. Mingi tegevus pidi hetkel ju rahustuseks olema.
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 30, 2012 0:45:12 GMT 2
Jasmine kuulas ära Daymondi ning Jaydeni, pilk kindlalt eemale suunatud. Ta ei tahtnud neile hetkel otsa vaadata, kui nemad oma selgitusi jagasid. "Ma ei tea kumba ma eelistan. Äkki sa oled märganud, et kumbki neist variantidest ei ole kõige meeldivam," rääkis Ariadna, viies seejärel oma pilgu Daymondile. "Täiesti aktiivne võimalus on ka see, et Celises ei ole mitte ühtegi mõtetelugejat ning et ma ei oleks temaga kokku põrganud. Aga no muidugi.. Kes olekski selle peale tulnud. Tähtis on ikka see, et kaitsetu Jasmine oleks turvaliselt 'ohutul alal," rääkis Ariadna vihastudes. "Ning mis valetamisse ja vihkamisse puutub, siis ma oleksin tunduvalt parema meelega valetanud kõigile, et ma Jaydenit vihkan, mitte tõsimeeli teda vihanud, aga ka selle peale ei suutnud sa tulla.. Ega ju?" rääkis tütarlaps ärritunul toonil, erkroheliste silmade pilk kindlalt noormehele suunatud. "Suprise-suprise! Ma ei mõista ja ei hakkagi mõistma!," rääkis, või pigem karjus, Jasmine vihaselt. Ei. Ta ei mõistnud kohe üldse. Kõik oleks olnud tunduvalt parem ja lihtsam kui ta oleks sellest koheselt teadnud! "Ning sina!" lausus Ariadna vihaselt, viies pilgu Daymondilt Jaydenile. "Ranna teema ei puutu hetkel siia, kuid jahh.. Öeldut ei saa ma tõesti sulle andestada, rääkimata siis veel selle mõistmisest!," rääkis Ariadna, eirates mälestusi, mida ta ise oli Jaydenile näkku karjunud ning mida teinud. "Rääkimine ei vii kuhugi?! MUIDUGI! Las Jasmine olla kõigest teadmatuses, kuna siis on ta ohutuses ning see on ju PARIM meile kõigile, ükskõik mida Jas ise mõtleb või arvab! Keda see siis huvitab, eksole?!" karjus Ariadna vihaselt, rääkides endast teises vormis. Ta oli vihane ning endast väljas ning Daymondi ja Jaydeni jutt tundus talle ainult sisutute vabandustena. Jas lähtus antud hetkel peamiselt emotsioonidest ning mõistlikkus oli antud hetkel juba ammu unustatud. Harva oli suutnud keegi Jasmine'i seesuguse piirini viia, kuid tundus, et Jaydenil oli see võime ning ta oskas seda ka suurepäraselt kasutada.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 30, 2012 19:19:52 GMT 2
Dravis oli sellega juba arvestanud, et seda uudist ei võta kumbki osapool rahulikult. Muidugi oli teada, et Jasmine'i tunded keevad üle, kuid Daymond teadis Jaydenit piisavalt hästi - ta ei läheks sellega kaasa. "Tänu Jaydenile, me teame, et Celises on olemas mõtetelugeja ja üsnagi tugev." lausus ta vaiksel kuid kindlal häälel. "Aga siiski ma saan aru, et sind ei rahulda see informatsioon, mida ma olen otsustanud sinuga jagada..." lausus Daymond ning viis pilgu oma veini klaasikesele mis hakkas kergelt tühjenema, ta võttis sealt viimasegi lonksu ning asetas selle seejärel lauale. "Kas sa ei arva, et meie edukas, rõhutan siiani edukas, näitemäng on veerenud palju paremini, kuna kui tunded on tõelised, siis ei ole näitemängu tarvis, sest peas olevad mõtted töötavad alati risti vastupidi?" küsis mees seejärel, viies nüüdseks juba oma pilgu Jasminele.
Kuuldes aga, et Jayden oli niivõrd kergelt loobumas, raputas ta vaid kergelt pead. "Ma arvan, et see vestlus on praegusel hetkel äärmiselt vajalik, sest vastasel korral võib juhtuda midagi sellist, mida enam heaks teha pole võimalik." teatas ta vaadates Jay'le silma. "Jah, Jas, ma tunnistan, et me oleme sulle valetanud ja mitte sind pühendanud kõigisse saladustesse, mis Rethymnis valitsevad, kuid seda tõepoolest vaid sellepärast, et mitte ohtu seada sind ja meie rühmitust." lisas ta üsna pea, hoides oma pilku maas, sest tegelikult ei meeldinud talle endalegi see, et alati pidi olema sees valesid ja mitte usaldamisi. "Ütle nüüd mulle, Jasmine, kui palju oled sa kokku puutunud Celise rühmituses olevate isikutega ning saanud aimu või tajunud nende võimu?" küsis ta vaiksel, kuid konkreetsel häälel, silmis põlemas kerge tuluke, mis näitas või tahtis tõestada, et tema tegumood on olnud õige. "Tänu Jaydenile, on meil palju palju rohkem informatsiooni vastaste kohta. Tänu temale on meil olnud võimalusi tegeleda strareegiate välja töötamisega juhul kui peaks tekkima võitlus kahe osapoole vahel." loetles ta ette saavutusi mis on juba tehtud. "Kuid muidugi on need vaid tühipaljad sõnad.... Ma räägin veidi teistpidi nüüd... Pane end Jay olukorda, kui mina oleksin tulnud hoopis sinu juurde selle jutuga. Mida sa oleksid mulle vastanud?" küsis mees vaikselt, tahtes teada, kuidas kujutab Jasmine seda asja ette. "Oleksid sa selle ülesandega nõus olnud, nende kõigi tingimustega mis on vajalikud ja selle ülimalt suure ohuga, et kui sind avastatakse või paljastatakse, siis on sinu surm pikk ja piinarikas?" küsis ta veel ja veel, näidates millise riski oli Jayden võtnud. "Heaolu nimel tuleb ohvreid tuua. Mina aga, ei kavatse ühtki enda rühmituses viibivat isikut surma saata, seepärast oleksin ma ise läinud heameelega sellele operatsioonile, kuid see oleks liialt palju segadust tekitanud Rethymnis... Seega ma palun teie mõlema käest vabandust, et ma panin teid sellisesse olukorda nagu see praegu siin on. Ma olen riskinud millegi palju suuremaga kui seda on lihtsalt elu... ma olen riskinud sõprusega, mis tundus mulle tugevaim mida näinud olen, ning ma poleks arvanud, et seda saab lõhkuda. Ja ma südamest loodan, et see ka ei ole lõhutud. Aga seda, teate vaid teie." lausus Daymond lõpuks hoides oma pilku vaheldumisi mõlemal neiul.
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 30, 2012 20:26:08 GMT 2
Ariadna kuulas Daymondit, kuid ta loobus üsnagi kiiresti mõttest, et ta peaks rahunema. Ta oli vihane ning ta isegi ei tahtnud enam rahulik olla. Tundus palju lihtsam kõik oma emotsioonid läbi karjumise välja elada, kui rahulikult tugitoolil istuda ning Daymondi ja Jaydeni selgitusi kuulata. "Ja võimalus, et sina selle mõtetelugejaga kokku võiksid juhtuda on nullilähedane ning see, et mina temaga võin kokku juhtuda, on praktiliselt kindel, eks?!" rääkis Jasmine vihaselt, erkroheliste silmade pilk kindlalt Dravisel. Ta isegi ei mõelnud hetkel selle peale, et tõenäoliselt ei tohiks ta Daymondiga niiviisi rääkida, kuid kuna mõistlikkus oli viimane asi, mis Ari't praegusel hetkel valitses, siis selle pärast ei kavatsenud ta hetkel isegi mitte muretseda. "Ma ei oska öelda, kas see näitemäng läks libedamalt, kuid ma arvan, et see läks kohe niii libedalt, et me isegi ei saanud aru, et see on üks tühine näitemäng, mitte reaalsus ning mina reageerisin vastavalt reaalsusele ning ma arvan, et ma ei ole sugugi ainus rethymnlane, kes käitus nagu see oleks reaalne, mitte näitemäng," rääkis Ariadna vihaselt, kuid seejärel jõudis talle kohale enese lause segadus, millest tal ei õnnestunud enam isegi aru saada. "Igatahes mu mõte oli see, et selle 'parema näitemängu' nimel, said paljud haiget ning ma ei ole kindel, kas see kõik oli seda väärt. Aga samas keda minu arvamus üldse huvitab," lausus Ariadna, kui ta oli suutnud oma jutu mõtte uuesti üles leida ning hetkeks oli ka tema hääletoon tunduvalt rahulikum olnud kui eelnevalt. Jasmine kuulas, mida Daymond ütles Jaydenile ning tavapäraselt oleks ta tundnud huvi, millest Dravis rääkis, kuid antud hetkel ei huvitanud see teda absull. Neil oli hetkel ka tähtsamaid teemasid arutleda, kui rääkida sellest, millele iganes Day ka hetkel vihjas, või vähemalt nii hetkel Ari arvas. Jasmine viis oma pilgu aknast välja, kuulates noormehe juttu. "No kidding," pomises Jas vaikselt, kui Daymond ütles, et nad on talle valetanud ning tema eest asju varjanud. "Sa kõlad nagu ma oleksin öelnud, et Jayden Celises on kasutu," lausus Ariadna mürgiselt, erkroheliste silmade pilk kindlalt Rethymni juhule suunatud. "Ma ei ole kordagi üritanudki väita, et Jayden ei ole kasulik Celises!" lausus Ari valjult ning vihaselt, viies oma erkroheliste silmade pilgu noormehele viies. Talle kohe üldse ei meeldinud, kui teised talle sõnu suhu panid, veel vähem praegusel hetkel. Edasise jutu peale raputas Jasmine pead, justkui Dravis oleks midagi ääretult rumalat öelnud. Järgmisel hetkel lendas tema kõrval olev puutumata veiniklaas ilma vähimagi hoiatuseta vastu seina. "Ma ei tea mida mina oleksin öelnud ning ega me ei saa seda ka teada, või mis? Mina ei ole Jayden ning Jayden ei ole mina, et ma saaksin öelda, mis otsuse oleksin mina vastu võtnud," karjus Ariadna. Mehe viimaste lausete peale puhkes Jasmine rõõmutult naerma. "Tahad ma üllatan sind.. Lootus on lollide lohutus," lausus Ari külma muige saatel, viies seejärel taaskord pilgu aknast välja.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 30, 2012 20:58:54 GMT 2
Daymondi sõnad ei aidanud vähimalgi moel Jasmine meelt muuta. Paistis, et praegu oli kergem lihtsalt kuulata, kuidas sõbranna end välja elab ja mitte sekkuda. Muidugi ükski rethymni juhi sõnadest polnud vale, aga samas mõni Ariadna vastuväidetest oli sama õige. Ta ei sekkunud pikka aega, kuna mõtles lõpuks, mida üldse öelda. "Jah, õigus, et ka Dravis võib selle mõtetelugejaga kohtuda. Sellegi poolest oli meie plaan korralikult läbi mõeldud, kui me suutsime sinu võime ära petta, mis on peaaegu võimatu, siis on teada, et Daymond suudaks mõelda vastupidiselt ka siis kui olukord oleks kriisilähedane," rääkis tütarlaps rahuliku hääletooniga mil pööras oma pilgu lõpuks Jasmine poole. Ta ei proovinud hetkel Ariadnat veel rohkem närvi ajada, aga ta ei plaaninud ka vaikuses püsida. "See näitemäng on kõigile olnud tõene, väljaarvata neile, kes teavad, mis on tõsi. Ja praegu on nad kõik siin ruumis,"sõnas neiu sügavalt sisse hingates. Amalie üritas eemale lükata kõike, mida ta oli teinud teistele rethymnlastele, sest teadis, et see oli parima heaolu nimel. "Kurat, küll, Jas,"pahvatas Jayden järsku juba pahasema hääletooniga, sest talle hakkas sõbranna ebaviisakusest küllalt saama. "Arvad sa, et see on olnud meie jaoks kerge? Arvad, et ma naudin kõigile haiget tegemist? Mõtled, et mul on ükskõik olnud sellest, et olen pidanud kõigile oma sõpradele selja pöörama? Usud, et Dravisele meeldib minu pärast iga päev muretseda, teades, et kui ma peaksin vahele jääma, siis ootab meid kõiki kena surm?" küsis Jayden kergelt hääletooni tõstes, aga mitte palju. Ta siiski üritas end vaos hoida veel. Muidu oleks viinud need asjad kakluseni. Neiu asetas veiniklaasi Retyhmni juhi lauale ja hingas sügavalt sisse. Ta ei tohtinud karjuda, kuigi oli sellele juba liiga lähedal. See õhtu ei läinud seda rada pidi, mida Daymond oli vist lootnud. Kuulnud aga vabandust keeras neiu oma pilgu Dravisele. "Minu poolest ei pea sa millegi eest vabandama, sest ma võtsin selle otsuse minna, vastu ise,"teatas neiu rahuliku hääletooni tagasi saades ja alahuulde hammustades. Ta ei tahtnud midagi üleliigset öelda. Praegu tundus talle, et Jasmine jääbki uskuma, et Jay on mõrd, kelleks Ariadna teda tembeldanud oli.[/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 30, 2012 21:41:26 GMT 2
Ariadna pilk oli kindlalt aknast välja suunatud, kuid neidis kuulas iga Jaydeni sõna, otsides peas juba vastuväiteid. Amalie ja Dayga nõustumine oli hetkel tema jaoks täiesti võimatu. Isegi kui ta oleks rethymnlastega nõustunud, ei oleks ta suutnud seda hetkel välja öelda. Ta oli piisavalt põikpäine ning kahjuks lõi see ka antud hetkel välja, mistõttu ajas Ariadna oma jonni edasi, olgu see siis tark otsus või mitte. Kui Jayden hakaks rääkima, viis Jasmine pilgu oma endisele parimale sõbrannale. Ta vihkas, kui ta võime teda alt vedas ning antud hetkel tegi Jas'i võime mainimine asja ainult hullemaks. Ta tundis end mingil määral alandatuna, kuna ta ei suutnud Amalie ja Dravise valedest läbi näha, olgugi, et tema võime just seda nõudiski. Ta teadis vägagi hästi, miks ta ei saanud aru, et nad valetavad, kuid ometigi tegi see haiget, kuna antud hetkel kõlas see Jay suust justkui süüdistusena ja see oli ka põhjus, miks Ari tundis vajadust end kaitsta. "Jah muidugi-muidugi. Daymond on tõesti suurepärane ning suudab vajadusel teisi ära petta ning mida kõike veel, kuid selle peale sa ei võinud tulla, et võib-olla vajadusel suudaksin ka seda mina teha," lausus Ariadna vihaselt, pilk kindlalt Amaliele suunatud. Tundus, et asi kisub taaskorseks vaidluseks nagu neil rannas oli olnud, ainult et nüüd oli teada, et Jay oli siiski rethymnlane, kuid tundus, et antud hetkel see Jas'i väga enam ei huvitanud. Ta oli vihane ning pettunud ning parim lahendus tunduski hetkel see kõik Amalie peal välja elada, ükskõik, kas Ari ise kahetseb seda hiljem või mitte. Jas'ile oli mõistmatu, kuidas kurat suutis Amy endiselt rahulik olla, kuid kui Jay korraga pahvatas, andis see Jas'ile energiat vaid juurde. "Arvestades rannas juhtunut, leian, et see sulle just eriti vastumeelne nüüd ka ei olnud. Sina ju kurat teadsid kõike, kuid ometigi arvasid sa, et on ääretult vajalik mind sõimata ning võtta üles teemasi, mille suhtes sa teadsid, et ma ei suuda mitte mingil juhul jääda immuunseks! Kurat! Isegi kui sa tahtsid, et ma sind vihkaksin, siis usu mind, sul ei olnud vaja sugugi halvustada minu perekonda ning ära nüüd mitte mõtlegi öelda, et sa seda ei teadnud! Mu tunded sinu suhtes olid kindlad juba siis, kui ma sind seal nägin ning ka see ei saanud sulle nähtamatuks jääda! Kavatsed väita, et see kõik oli sulle vastumeelne? Pooltest su solvangutest oli piisav, et kinnitada minu arvamust sinu kohta, kuid ometigi sa jätkasid seda ning nüüd sa kavatsed öelda, et see kõik oli sulle nii kuradima meeletult raske?" karjus Ariadna mõtlematuid sõnu, roheliste silmade pilk kindlalt Jaydenil. Ta tahtis Amy'le haiget teha, kuid selle tahtmise põhjust ta isegi ei osanud öelda. Erinevalt Amaliest ei üritanudki Ari end hetkel tagasi hoida ning enam ei oleks sellel ka erilist mõtet olnud.
Post by Daymond Dravis Sway on Jan 30, 2012 22:04:25 GMT 2
Dravis kergitas kergelt oma kulme, kuuldes järgnevaid lauseid Jasmine suust, kuid lohtas ennast vaid sellega, et need on ajutised. Ta teadis hästi tegelikult, et kunagi tuleb aeg mil Jasmine saab sellest aru, ning andestab, et teda tookord ei usaldatud piisavalt. "Kogu see näitemäng, mida me siin Jaydeniga mänginud oleme, on olnud vägagi raske nii igas mõttes. Kuid eriti emotsionaalsel tasandil. Ma usun, et sa vist ei kujuta ettegi, kui palju valvsust ja keskendumist see nõuab, et kellelegi sinu sugusele valetada." teatas mees vahele ning liikus seejärel oma laua taha ning võttis seal taga istet. Järgmisel hetkel avas ta oma laua sahtli ning võttis sealt ühe sigareti. "Selle kõrvalt on see mõtetelugeja rohkem nagu naljanumber.." pomises ta rohkem endale, ennem kui sigareti süütas ning sealt kiirelt paar esimest mahvi võttis.
Daymond hakkas juba kergelt kahtlema kas ikka oli hea mõte see asi siin ja praegu jutuks võtta, kuid siiski ei kaotanu ta lootust, et lõpp tulemus on see mida ta loodab. "Muidugi ei taha ma praegu Jaydeni eest rääkida, kuid ma arvan, et kui ta poleks sulle seda kõike seal rannas otse näkku öelnud, siis oleksid sa vist ise juba avastanud selle näitemängu." sõnas ta vaikselt, kuigi tegelikult oleks ta tahtnud hoopis kuulata, mida need kaks seal lõpuks teevad. Muidugi ei lasknud ta asjal kakluseni välja areneda, seda ei oleks kindlasti vaja olnud. Kuid kui juba klaas vastu seina lendas, siis võis sealt veel kõike muud ka tulla. Õrnalt pühkis ta laualt mõned killud, mis oleks vastasel korral kätte torganud. "Mul hakkab neid klaase juba väheks jääma.." pomises ta taaskord iseendale, ning tõstis seejärel uuesti pilgu neile kahele, kes kui kaks kõva kivi seisid ning ootasid, et midagi selgineks.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 30, 2012 22:30:10 GMT 2
Jayden oleks praegu suurima heameelga ära kustutanud kõik need mälestused rannaõhtust, aga Jasmine üritas neid meelega pähe kulutada. Tundus, et see hakkas saama sõbranna eesmärgiks. Vahepeal sekkus nende vestlusesse ka Daymond, aga tundus, et see oli mõttetu üritus. Hetkel, mil noormees aga suitsetama hakkas, tundus see olukord aina lootusetumaks muutuvat. Paistis, et Dravis ka ei teadnud enam, mida nende kahega peale hakata. Kas Ariadna plaaniski teha endast kõige suuremat ohvrit siin või oli tal plaan mingi hetk lõpetada ka? Jayden ohkas vaikselt ja mõtles, kas sellel vestlusel on üldse mõtet. "Ah, et sa tahad seda teed minna? Küsime siis otse, miks kurat sa läksid oma sõnadega nii kaugele? Arvasid, et kui mina sind torgin, siis sul on õigus seda samuti teha? Ja sa võid vinguda, et ma puudutasin su perekonda, aga kurat sa lõid kõvemini. Samuti poleks ma kunagi arvanud, et sa võtad kinni kenast võimalusest mind noaga lõikuda," Jayden hääl oli natukene valjem kui tavaliselt, kuigi neiu üritas seda kontrolli all hoida. Muidu oleks ta tõenäoliselt karjunud üle terve saare. "Muidugi, arva mida sa tahad. Mina olen see halb, see egoistist vereahne mõrd, kes ei hooli millestki muust kui iseendast,"sõnas Amalie jahedalt ning tõusis seejärel toolilt, millel oli istunud püsti. Neiu liikus akna äärde ja üritas lihtsalt teha kuidagi siin ruumis olemise endale talutavaks. "Ma kohutavalt armastan, kuidas kõik rethymnlased näevad minus vaenlast, kuidas kõik sõbrad vihkavad mind südamepõhjast, kuidas kõik tembeldavad mind reeturiks ja kõige armsamad on kõik need jutud, mida olen enda kohta kuulnud. Loodan, et liitud kõigi nendega, Jas. Sa oled juba poolel teel sinna,"rääkis tütarlaps ja tema hääletoon oli üllatavalt tasakaalukas, ei ühtegi kõrgendatud nooti, pigem üsna monotoonne ja muutumatu. Tütarlaps oleks pigem praegu isegi mõnel Celise kohutavalt üritusel olnud, kui siin olnud. Amalie tahtis murduda, aga siiski pidas ta seda liiga suureks ahvatluseks, millest kinni võtta. [/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 30, 2012 23:06:11 GMT 2
Varasemalt oli Jasmine olnud see, kes oli ranna teema ära keelanud, kuid nüüd oli ta hoopiski ise selle teema üles võtnud. Kõik oli hetkel nii kuradima ärritav, mistõttu iga pisemgi asi suutis ta hetkel karjuma panna, kuid nende jututeema sisaldas kõike muud kui pisikesi asja. Kui nad üksteist sõnadega ründama hakkasid, siis ikka suurelt ja põhjalikult. Daymondi sõnad kandusid küll Ariadnani ning Jas oleks tõenäoliselt isegi naeratanud, kui olukord ei oleks selline olnud nagu see praegu on. Ariadna kuulas Amalie't ning pidi end tagasi hoidma, et mitte silmi pööritada. Enam teda ei huvitanud kõige vähimalgi määral see, kui haiget tema sõnad võimad Jay'le teha, kuna tundus, et piirid olid unustatud ning nende ületamine vabalt lubata. "Muidugi-muidugi! Mina tõsimeeli uskusin, et sina läksid Celisesse üle, mistõttu mul oli tõesti põhjust sind vihata ning sõimata. Sina aga see-eest loopisid oma teravaid sõnu, teades täpselt, miks kurat mina sind sõimasin! Sina olid sellel hetkel minu silmis lihtlabane reetur ja sa teadsid seda! Ometigi aga ei jätnud sa kasutamata võimalust puudutada teemasid, mis olid mulle õige lähedasemad, tehes seega ka kõige rohkem haiget!" karjus Ariadna ning erinevalt Jay'st ei kavatsenudki tema enda hääletooni kontrolli all hoida. "Arvestades seda, et sa andsid mulle noa kätte ning pakkusid välja võimaluse, et ma võin su ära tappa, leian ma, et selle noakriimustusega pääsemine oli veel leebe variant. Muidugi see oli ikka äärmiselt tore, kui su endine reeturist sõbranna pakub välja võimaluse, et ma võiksin ta tappa. Ma olin sellel hetkel nii kuradima õnnelik! Mis võikski veel parem olla!" karjus Jas, erkroheliste silmade vihane pilk Jay'l. Ta ei kavatsenudki rahuneda ning antud hetkel ei olnud tal selleks ei vajadust ega ka põhjust. Amalie lausele ei vaielnud ta vastu ega ka ei nõustunud. Jas arvas, et murdosa sellest on tõsi, kuid mitte kindlasti kõik. Ari silmad liikusid Jayga kaasa ning Jas kuulas tähelepanelikult Amaliet. Ta teadis, et ta lähenes kohutaval kiirusel neile, kellest Jay parasjagu rääkis, kuid Ari puhul tegi asja veel hullemaks, et tema tegelikult teadis tõde ning ta oli Amy endine parim sõbranna. "Alles poolel? Ma arvasin, et juba kaugemal, kuid tundub, et ma eksisin. Ja ma lihtsalt mainin, et selle otsuse võtsid sa ise vastu," lausus Jas näiliselt hooletul toonil, kuid tegelikkuses oli tal seda nii kuradima valus öelda.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 30, 2012 23:32:29 GMT 2
Kuna polnud teada, kas siit on ohutu enam niimoodi vabalt kõndides väljuda, siis see oli ka ainuke põhjus, miks Jayden ei lahkunud. Olgu, teine oli see, et ta ei tahtnud Dravist alt vedada, sest noormees oli ju üritanud vigu parandada. Muidugi kõik oli liiga kildudeks, et seda kokku kleepida. Amalie oli vait ja mida rohkem Jasmine rääkis, seda rohkem oleks ta tahtnud endisele sõbrannale kallale minna. Mis teda tagasi hoidis oli puhas viisakus ja enesekontroll. Viimased sõnad aga lõid juba liiga kaugele. Õigus, ta tahtis, et Jas teda vihkaks, noh ta oli selle ka saavutanud. Lõpuks keeras Jayden end järsku ümber ja läks seisis täpselt Ariadna ette, talle otsa vaadates. "Kas sa üks kord elus võiksid mõista, et see kogu operatsioon on suurem kui meie kahe suhtlus? Et sellel on suuremad panused kui see, kas sa vihkad mind kogu elu või mitte. Ära tee endast ohvrit, sind püüti sellest eemale hoida, aga sa ronisid siia vägisi sisse. Tahtsid tõde, nõudsid vastust? Said selle!" sõnas tütarlaps jaheda ja terava hääletooniga jälgides pingsalt oma sõbranna pilku. Ta nägi, mis pilguga Ariadna teda jõllitas, aga üritas siiski olla targem ja mitte vastata sarnase vihaga. Milleski oli Celis teda isegi koolitanud. "Tead, sama hästi võib küsida, miks sa minu koha pealt nii kiiresti alla andsid. Kui me siin loobime suuri sõnu sõpruse kohta ja näpuga osutame üksteisele,"sõnas Jayden muutmata oma hääletooni sõbralikumaks. Seejärel keeras ta hetkeks pilgu Daymondile, kes oli kogu selle aja olnud vait. Tagasi Jasminile pöördusid ta silmad kiiresti. "Vihka ja põlga mind südamest, sest siis on hea teada, et mul on vääriline vastane, kes oskab mängida kõike kallimate mälestustega,"sõnas näitsik juba kergelt kaotades seda külmust ja kalkust oma hääletoonist. "Ma võin sulle teene teha ja kõik minuga seonduva su mälestustest kustutada. Alustad puhtalt lehelt ja teed minu pildi kohale risti, võtad mind kui järgmist oma sihtmärki,"rääkis Jay ilma igasuguse kõhkluseta, kuigi teadis, et Dravis ei laseks sel tõenäoliselt juhtuda. Amalie ootas nüüdseks Jasmine vastukaja, mis ei ole tõenäoliselt üks nendest soojematest. [/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 31, 2012 0:02:40 GMT 2
Ariadna ootas Jaydeni plahvatust, kuid kui Amalie järgmisel hetkel ta vastas seisis, oli Jasmine küll üllatunud, kuid seda ei reetnud miski. Endiselt oli tema silmis külm, kuid siiski vihane pilk ning erkrohelised silmad puurisid kindlalt Jaydeni omi. Mõistlikkus oli juba ammu kadunud, mistõttu Ariadna enam ei kontrollinud mida ta ütles või mõtles ega ka see, kas tema sõnad vastasid tõele või mitte. Ei, tavaliselt ta ei läinud nii kiiresti närvi, kuid kogu olukord Jaydeniga oli Ari vaimselt tunduvalt nõrgemaks teinud, mistõttu vihapursked ei olnud midagi uut. Eriti veel siis, kui ta Amaliega näost näkku pidi suhtlema. "Eemale hoida? Tõesti! See kui mulle mu kõige kallim inimene liitub mu kuradima vihavaenlastega, ilma, et mulle midagi öeldakse... Ilmselgelt te üritasite mind sellest eemal hoida! Ainus võimalus mind sellest täielikult eemal hoida oleks olnud see, kui sa ei oleks mu parim sõbranna olnud, kuid seda oleks olnud keeruline ennetada, või mis?" karjus Ariadna vihaselt. "Üks kord elus? Sa lased sellel kõlada nagu terve minu Rethymnis veedetud aeg oleksin ma olnud üks kuradima suur egoist! Vabandust, et ma ei suuda praegu keskenduda sellele, kui oluline või ebaoluline see suures plaanis on, kuid minu isiklik seotus selles on hetkel piisav, et läheneda kordki asjale isiklikult!" karjus Jasmine ärritunult, erkroheliste silmade pilk Amaliel. Tal oli kiusatus Jay'd lüüa, kuid vaevalt Dravis oleks selle heaks kiitnud ning rannas oli Jas Jay'd löönud. Ta ei kavatsenudki hetkel teist korda nõrkusele alla anda, et Amaliet lüüa. "Miks ma alla andsin? Kuradima hea küsimus.. Äkki selle pärast, et teie kuradima kaval plaan mind asjast 'eemale hoida', mõjutas mind emotsionaalsel tasandil piisavalt, et mu võime mind alt vedas? Ja sa tead seda ning ma ei ole harjunud sellega, kui ma pean ise aru saama, millal keegi valetab või tõtt räägib. Su lahkumine tekitas minus kuradima palju segadust ning ma ei saanud sellest aru, kuid nüüd jooksevad kõik asjad paika, või mis?" lausus Ariadna ärritunult, pilk endiselt Jay'l. "Eks ma olen seda õppinud ju parimalt," lausus Jasmine külmalt, viies pilgu hetkeks eemale. Sekundi pärast olid Ariadna erkroheliste silmade pilk tagasi Jaydenil. "Palun väga! Äkki kustutad siis juba terve minu mineviku, mis seostub sinuga? See oleks alles tore! Saaksidki oma võimet minu vastu ära kasutada. Mis võikski parem olla?!" lausus Ariadna jahedalt, silmade kindel pilk Jaydenil.
Post by Jayden Amalie Revons on Jan 31, 2012 21:40:20 GMT 2
Tasapisi hakkas Jayden lootma, et Ariadna suudab nii palju end välja rääkida, et ta lõpetab kõigi süüdistamise. Keegi siin ruumis polnud otseselt süüdi ja ei saanudki olla. See, mida tehti oli teistele kasuks ja ka kõige valusamad ohverdused tuli teha. Tütarlaps üritas mitte vahele segada ja oma sõnu vaos hoida. Tal oli palju öelda, aga ta lasi siiski Jasmine'il end välja rääkida. "Ma mõistan, me tegime sulle haiget, võib-olla oligi vale otsus sulle mitte rääkida ja nüüd, kus me oleme maha põletanud palju sildu, otsustasime veel viimast varingut päästa ja sulle rääkida. Vihastamine on põhjendatud, aga kurat lõpeta see näppudega osutamine," rääkis näitsik nii rahulikult kui ta suutis, mis tal ka õnnestus. Viimane lause aga oli karm ja kalk, sest hääletõstmine polnud lahendus ja paistis, et ainult nii Ariadnale see kohale jõudma hakkab. Vältinud pikka aega Ari pilku, pööras neidis end uuest rethymnlase poole. "Elu ongi raske, tead seda? Sa võid ju edasi vinguda, kui halb see kõik on ja kui julmad me su vastu oleme, aga sa pole kaugeltki ainuke. Tead, sa panid pihta oma jutuga rannas isa ja Thomase kohta. Ma pole just parim eeskuju, mida järgida. Mu isa istub päevi ja öid kodus, mõeldes kus kurat ta valesti läks. Kogu tema kasvatus on luhta läinud ning mina istun vaenlaste pooltel. Tõenäoliselt ta kuuleb igapäevast laimu ning püüab kõrvad kinni suruda, kuid ma tean, et ta tahaks selgitusi nõuda. Ma tegin haiget kõigile oma lähedastele inimestele, kaasaarvatud oma perekonnale. Tead kui valus on mul lugeda isa kirju või Thomase kirju? See, kuidas need on täis ebakindlaid süüdistusi, palveid mõelda ja nõuavad minult selgitust. Kuidas mu vend kirjutab, et ei mõista, miks ma kõik vastu taevast viskasin, kõik millesse ma uskasin? Kuidas ma suutsin minna nende poolele, kes hävitasid pool minu lähikonnast? Tead mis tunne see on?"jutustas neidis ja nüüd ei suutnud ka tema enam rahulikuks jääda. Jayden hääletoonist külmus oli läinud ning see läks aina rohkem süümepiinu täis. Kuulda oli kerget kärinat sõnade vahel. "Mis tunne on kuulda kõikide ohvrite nimesid, seal hulgas minu varajasemaid tuttavaid, kunagisi lugusid sellest, kuidas tapeti minu suguvõsa? See on lausa igaõhtune ööjutt," lausus näitsik end järjekordselt seljaga mõlema poole pöörates ja üritas lihtsalt kõiki emotsioone alla suruda. Jasmine oli suutnud ta viia liiga kaugele. Tundus, et varsti ei saanud ta enam ühtegi sõna suust. "Tahad ja ma olen su mälestustest läinud,"sõnas neiu veel viimaks pärast pikka hingetõmmet ja valusa neelatusega kurgus. Kui kaugele võis see kõik minna? Tundus, et täna lahkuvad nad lahtiste armidega, sest see olukord kasvas talle tugevalt üle pea. Neiu üritas näida tugev, kuid Ariadna lõhkus selle põhimõtteliselt ühe sekundiga. Polnud palju jäänud, et ta kogu kontrolli enda üle kaotaks.[/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Jan 31, 2012 23:30:43 GMT 2
Ariadna hammustas tugevalt huulde, mistõttu peagi tundis ta kerget veremaitset suus, kuid sellel ei lasknud ta antud hetkel end häirida. Jasmine kuulas Jaydenit , emotsioonid endal endiselt üle keemas. Ta soovis, et ta suudaks sellesse informatsiooni rahulikult suhtuda, kuid seda ei suutnud ta ilmselgelt ning see oli vist isegi hea. Mingil hetkel ta pidi end ju siiski välja elama, kuid Ari ei olnud kindel, kas see siin on selleks just õige aeg ning koht. Antud hetkel said Jas'i viha tunda vähemalt õiged inimesed, inimesed, kes olid talle valetanud. See oli parem variant kui see, kui ta oleks ennast hakanud välja elama kellegi teise peal, kes ei olnud mitte millestki süüdi ning ei teadnud mitte midagi. Amalie sõnu kuuldes teadis Ari, et Jay'l oli kuradima õigus, kuid seda tunnistada ta ei suutnud, või vähemalt mitte hetkel. "See oli VÕIB-OLLA vale otsus?! Sa oled ikka tõesti uskumatu!" karjus Jasmine vihaselt, erkroheliste silmade pilk kindlalt oma endisele parimale sõbrannale liikudes. "Teie otsustasite? Miks mul jäi küll pigem mulje, et kui see oleks olnud täielikult sinu otsustada, siis ei teaks ma sellest endiselt mitte midagi?! Tõe rääkimise eest peaksin ma Daymondit tänama, mitte sind," rääkis Ariadna vihaselt, pilk endiselt Jaydenil püsimas. Nii see ju oligi olnud. Kindel oli see, et Jay ei teadnud, et Ari parasjagu seal oli, kui ta sisse asus ning ilmselgelt ei pooldanud ta ka tõe rääkimist. See ei pruukinud küll nii tunduda, kuid tegelikult oli ta õnnelik, et ta oli tõe teada saanud, isegi kui Ariadna selles ka hetkel ise kahtles. Edasise jutu peale pööritas Jasmine aga silmi. No kidding, et elu oli raske. "Usu või ära usu aga ma tean suurepäraselt kui raske elu võib olla," lausus Ari teravalt vahele. Oojaa.. Ega elu ei olnud Jas'i vastu sugugi lahkem olnud. Praktiliselt terve tema perekond oli sunrud, alles oli vaid Jasmine, tema vanaema ning hullumajs olev õde. Jaah... Ilmselgelt suurepärane elu. Iga järgneva Jaydeni lausega tunid Ariadna ennast järjest sitemini ning tegelikult tahtis üks osa temast lihtsalt Amalie't kallistada, kuid see ei olnud enam võimalik. Liialt palju asju oli tehtud ning liiga palju asju oli öeldud ning neid enam tagasi võtta Ari ei saanud. Selle asemel, et lihtsalt vaikida või minema minna, kuulas Jasmine külmal ilmel Amy't. "Sina vähemalt tead tõde ning tead, et iga hetk, mil sa Celises veedad, aitab sind ennast hiljem," lausus Ariadna emotsioonitult, keerates Jay'le selja ning kõndis aknani, olles seega nii Amaliele kui ka Dravisele. Amy viimase lause peale sulges Jas silmad ning kasutas oma viimaseid jõuraasmeid, et mitte seal samas laamendama ning nutma kukkuda, mis üheks hetkeks tundus nii ahvatlev mõte. Nüüd, kus suur osa vihast oli üllatavalt kiiresti lahtunud, tundis ta uskumatult suurt kurbust ning masendust. Jay kaotamine oma mälestustest tundus kuradima kerge mõttena, kuid ta teadis, et ta ei suudaks mitte kunagi temast niii lihtsalt loobuda. Ari pilk oli suunatud kindlalt aknast välja ning Jay viimase lause peale ei öelnud ta midagi.
Post by Daymond Dravis Sway on Feb 1, 2012 0:43:35 GMT 2
Dravis oli pikalt juba vaikinud ning mõtles veel praegugi kas ikka on hea mõte midagi vahele lausuda, või lasta neil kahel lihsalt öelda seda kõike mida nad soovivad. Kuid kui järsku saabus selline pikem ja sügavam paus jus emotsionaalselt, siis ohkas mees kergelt viies pilgu lihtsalt enda ette, suunamata seda millelegi. "Ma tean, et te mõlemad olete läbielanud väga palju suuri kaotusi, millest on siiani raske üle olla, ning nende võrdlemine ei anna midagi, kuid siiski ei ole vaja teie südametele uut kaotust teineteise kaotuse näol." lausus Dravis, tõmmates seejärel pika ja sügava mahvi oma suitsust, mida ta oli kogu vestluse käigul lihtsalt teinud, vahel ka veini juues, mida ta oli juba taaskord suutnud oma klaasi valada. "Kui kedagi üldse siin süüdistada, siis ainult mind. Mina olin see, kes leidis, et sellised teod õigustavad end rühmituse ja tulevase elu huvides, kuid ei osanud arvestada, kuidas need teod mõjutavad isiklikultasandil olevaid tundeid. Ja mul on sellest kahju, et ma tol korral niivõrd läbimõlematu olin." teatas mees võttes lonksu justkui julgustuseks, kuid tegelikult oli tal lihtsalt vaja mingit vedelikku millega oma kuivama hakanud kurku niisutada. "Mälestuste kustutamine oleks kõige hullem otsus, mille te võiksite üldse langetada. Ausalt öeldes, ei kujutaks ma kuidagi ettegi, kuidas peale sellist muutust edasi elada või seda asja siin juhtida." lisas ta veelgi, kui talle oli meenunud jutud mälestustekustutamisest, mis oligi tegelikult ju Jaydeni võime. "Ma tean, et ma ei ole hea juht ning et ma olen langetanud paljusid otsuseid, mis on paljudele haiget teinud, kuid ma ei taha kunagi, et asjad jääksidki selgusetuks ja et asi lõppeks halvasti." ja järjekordne mahv kadus tema kopsudesse ning tuli sealt ka üsna pea suitsuna välja. "Sõprus on nagu klaas - kerge lõhkuda kuid raske parandada. Kuid samas ei tea mina ühtki sõprust, millel poleks oma raskemaid ja oma paremaid aegu. Katsumused on ju siiski selleks et neid ületada ja et nendega toime tulla. Ja sügaval sisimas te mõlemad teate, et te vajate teineteist, lihtsalt praegune hetk ja olukord, on liialt pingeline, et need tunded sealt sügavalt üles leida..." lausus ta ning lõpetas järjekordse veiniklaasi, sulgedes hetkeks silmad.
Post by Jayden Amalie Revons on Feb 1, 2012 21:34:42 GMT 2
Üritus endasse rahulikku olekut sundida, hakkas läbi kukkuma. Mida rohkem Jasmine rääkis, seda rohkem soovis Amalie talle kätega kallale minna. Ennist oli too ju teda löönud, mainimata veel väiksest noamängust. Äkki äratab see kõik Jas'i samuti oma maailmast ning raputab teda veidi? Siiski üritas neiu veel end koos hoida ja mitte minna kätega kallale. Kui lõpuks Dravis sekkus, oleks pidanud näitsik teda tänama, sest see aitas tal hetk ennast koguda. Lõpuks kui vaikus ruumi saabus, otsustas neiu vastama hakata. "Jah, tõsi, ma ei tahtnud sulle rääkida, aga ega see teadmine sinu jaoks ka midagi ei muutnud. Mis on nüüd teist moodi kui sa tead? Las ma pakun, mitte kui midagi,"alustas näitsik Ariadna poole suunatud lausega. Muidugi ta polnud enam kindel, kas tal on üldse mõtet midagi rääkida või seletada. Daymondi üritus kõike enda peale keerata ei olnud aga samuti hea taktika. "Sa pakkusid välja, ma võtsin pakkumise vastu. Siin olukorras on lausa idiootne suunata üksteise peale näpuga ja öelda, et keegi meist on süüdi. Sa tegid seda, mida oli vaja teha. Mina täidan ikka veel oma ülesannet. Ja noh, Jas on käitub nii nagu tõeline rethymnlane teeks,"teatas Amalie oma pilku lõpuks Dravise poole suunates, kuigi tundus, et ka noormees oli hakanud tunnetama olukorra lootusetust. "Ilmselgelt sa üritad olukorda enda poole pöörata, aga ära tee seda. Ariadnal on õigus olla vihane ja on õigus teha seda just minu suhtes,"sõnas näitsik lõpuks vaikse ohkega. Tal oli tunne, et ta tahaks lihtsalt lõhkuda midagi, mis eksisteeris füüsiliselt siin maailmas. Tõenäoliselt jääb selleks mõni ese Celise alal, kui ta ei suuda ned kokku võtta. "Võib-olla polegi enam lihtsalt midagi parandada," libisesid üle Amalie huulte sõnad, mida ta hetkega ka kahetses. Alati oli, tegelikult oli lihtsalt vaja üritada.[/i]
Post by Jasmine Ariadna Charleston on Feb 1, 2012 22:03:21 GMT 2
Ariadna oli üllatunud, kui korraga Daymond rääkima hakkas. Noormehe kohalolek oli Jas'i jaoks peaaegu, et ununenud, kuid nüüd tuletas Dravis end talle meelde. Day kohalolu unustamine oli ehk andestatav, kui arvestada teemat, millest nad Jay'ga rääkisid, või õigemini Ari karjus nind Amy rääkis. Jasmine'i pilk oli kindlalt aknast välja suunatud, kuid Ari kuulas ning analüüsis põhjalikult Daymondi sõnu. Noormees ei olnud sugugi halb juht ning olgugi, et Jasmine ei nõustunud antud hetkel sellega, et ta neidisele ei rääkinud, mis põhjusel Jayden pooli vahetas, oli Ari kindel, et mehe silmis oli see antud hetkel õige otsus. See oli põhjus, miks Ariadnale oli vastumeelde Daymondit süüdistada, isegi kui ta ei tahtnud tõde aktsepteerida. Hakkamata ise midagi vahele ütlema, kuulas Jasmine ka Jaydeni ära. Kurat! Miks kurat pidi Amy nõustuma, et Ari'l on õigus vihane olla? Ariadna tahtis karjuda ning vihane olla, kuid antud olukorras oli see keeruline, kui mõlemad osapooled rääkisid, et Jas'il on õigus vihane olla. Amalie viimane lause tuli justkui mitte kuskilt ning need sõnad tegid Ariadnale vägagi haiget, mistõttu Jasmine enese haavunud pilgu ka Jaydenile viis. Haavunud pilk asendus peaaegu koheselt külma pilguga ning Ariadna erkrohelised silmad olid kindlalt Jay'le suunatud. "Usu mind.. See teadmine muutis nii üht-teist ning mul on kahju, et sa sellest aru ei saa," lausus Ariadna jahedal hääletoonil Iga hetkega tundis ta, et ta tahab siin ruumis järjest vähem viibida. "Võib-olla on sul õigus, kuigi ma ei oleks arvanud, et sa nii kergelt alla annaksid.. Aga samas... Ega ma ei ole sind ju kunagi tõeliselt teadnud," lisas Jas külmalt, erkroheliste silmade jäine pilk kindlalt oma endist parimat sõbrannat silmitsedes. Hoidnud pilku paar sekundit Jay'l, viis Ari oma pilgu uksele ning hetk hiljem võttis Jasmine oma suuna ukseni, mille ta avas ning tagasi vaatamata pauguga sulges. Ta ei suutnud enam seal ruumis kauem viibida. Sügavalt sisse hinganud, hakkas Ariadna Rethymni maja välisukse poole liikuma.
Post by Daymond Dravis Sway on Feb 1, 2012 22:27:59 GMT 2
Daymond lihtsalt ohkas raskelt, kui taaskord läks lahti selline meelega õelutsemine, mis tegelikult ju ei vastanud üldse tõele, kuid lihtsalt oli vaja näidata seda spontaanset ja läbimõtlematut arvamust ning seejärel see siis kellelegi suunata. Dravis ei tahtnud mitte midagi enam vahele öelda, ning seepärast ta lihtsalt kuulas ja vaatas, kuidas need kaks siin tema ees oma sügavaid erimeelsusi lahendasid, ning see tundus tema jaoks lõputu. Kuid lõpp siiski tuli. Üsna ootamatu kuid siiski - Jasmine lahkus ruumist... Mees valas endale rahulikult järgmise klaasikese, mis ühtlasi tühjendas ka pudeli. Ta pani pudelile korgi peale ning asetas selle laua kõrvale. Süüdanud ka järjekordse sigari, märkas ta, et Jayden oli siiani ruumis. "Ma arvan, et sa peaksid talle järele minema" lausus mees, kui oli parajasti oma sigarit käima tõmbamas. "Sina oled hetkel see, kelllel on vaja temaga asjad selgeks rääkida, olenemata sellest kuivõrd vastumeelne või raske see sulle emotsionaalselt on või ei ole." lisas ta juurde väga otsekohesed, kuid selle eest tõesed sõnad, oodates nüüd, et Jayden teeks õige valiku ning läheks Jas'ile järgi...