Dafuck?

[Marc von Haeger]

Okei. Nii palju siis sellest, et tukuks bussis. Marcasel ei olnud peatuses maha tulles õrna aimugi, kuhu kurat ta jõudnud oli ning hõõrus silmi, mere lõhn ninna tungimas. Da...? Marc ohkas tasa ning põrnitses merd, mis bussipeatusest paistis. Paistis, et ta oli sadamasse jõudnud. Ta peatas esimese ettejuhtuva kuti, tema poole astudes ning naeratas sõbralikult. "Ega sa juhuslikult ei tea, millal järgmine buss tagasi kesklinna läheb...?" Eirame siis fakti, et oli juba hilja õhtul ja see tõenäoliselt oli viimane buss, millega ta tulnud oli.

OT: Vennaraasukene.

[Damon Chace Deppert]

Damon otsustas minna ühte pubisse, mis asus sadama lähedal. Mees jalutas, pilk igal pool mujal, kui enda ees, kuni kuulis ühte lauset. "Vabandust mate, aga alles hommikul. Kuue ajal vist," meenutas D. "Kas sul on väja kiiremas korras sinna minna?" küsis Chace. Tal oli auto ka olemas, so...

[Marc von Haeger]

Kuue ajal... argh. "Ma jäin bussis magama, jah... pane veel silmad kinni..." Marcas turtsatas ning kehitas õlgu. "Einoh, tapvat vajadust just pole, aga koju tahaks jõuda. Või on siin mingit hotelli või asja? Pargipingil ka ei magaks..." Yeah, tema oma korralike riietega pargipingil... that would be epic.

[Damon Chace Deppert]

"Hotell? Siin lähedal küll mitte," vastas Damon. "Aga...Tead, ma võin su linna ära visata," lausus mees. Ta teadis, kui nõme oli jääda bussis magama, üks vastikumaid tundeid. Kesklinna polnud nüüd nii pikk sõit ka, et ära tapaks.

[Marc von Haeger]

Kahju... "Tõesti? Sul poleks selle vastu midagi? See oleks väga äge. Tähendab... sa ei pea ennast minu pärast vaevama, kui sul midagi muud teha on..." Jah, ta ei tahtnud, et too enda tegemised niimoodi pooleli jätaks või midagi.

[Damon Chace Deppert]

"Pole hullu, ma tulin autoga, aga see on seal eemal, parkimisplatsil," osutas mees eemale. Tal oli kogemusi hääletamise ja muu sellisega ja seetõttu pakkus küüti ka võhivõõrastele. Pealegi, kui ta oleks sattunud mõne ebameeldiva inimese peale, oleks saanud enda võimet natukenegi kasutada ja...

[Marc von Haeger]

"Aitäh... tõesti tänud. Ma olen Marc, muidu," ütles Marcas siiralt, kui nad nüüd näidatud parkimisplatsi poole suundusid. Vähemalt ei pea ta nüüd tervet ööd jumal teab, kus veetma. Tänu vastutulelikule hetkel nimetule kutile.

[Damon Chace Deppert]

"Võta heaks," vastas Damon kerge naeratusega ja otsis taskust autovõtmed. "Damon," tutvustas mees end kiirelt ja lühidalt. Noormees avas uksed ja istus juhikohale ning tõmbas turvavöö endale peale.

[Marc von Haeger]

Marcas istus autosse ning sikutas samuti turvavöö endale peale. "Kui kaua siit kesklinna sõidab?" Ta ei teadnud ju. Ta ei mäletanud üldse, et ta kunagi sadamas käinud oleks, as in ta ei teadnud selle olemasolustki.

[Damon Chace Deppert]

"Noh, pool tunnikest tuleb ilusti ära," lausus mees ja võttis suuna kesklinna poole. "Mis muusikat kuulad?" uuris Chace. Teema, millel sai ALATI rääkida. Mõnega vaielda, mõnega arvamust jagada. Damoni pilku riivas see, et tuhatoosist(mida mees kasutas tegelikult vajalike asjade hoiupaigana) paistis välja üks paberinurk. Õigus, foto, mille onu oli andnud.

[Marc von Haeger]

Pool tundi... vähemalt tundus too Damon normaalne. Selline tore. "Ma väga ei kuulagi muusikat. Aga mulle sobib kõik, ma arvan. Välja arvatud siis selline väga aeglane klassikaline, kui sellel pole minu jaoks tähendust. Mõned isegi on head," patras Marc rõõmsameelselt. "Jazzi ma ei kuula. Aga sa ise?"

[Damon Chace Deppert]

"Heh, siis on meil erinev muusikamaitse. Jazz, klassika...Soul...Kõik selline, millel on sügavam tähendus. Õntsa-õntsa-sexy-baby-õntsa-õntsa muusika mulle ei istu," muigas Damon. Ta ei saanud sellest ka aru, kuidas see tüdrukutele meeldis. Enamus laulusõnu olid täiesti seksistliku alatooniga. Seal oli ainult räige rõvetsemine, mitte mingit sensuaalsust.

[Marc von Haeger]

Marcas hakkas naerma ning raputas pisut pead. "Ei päris selline muusika ka mulle ei meeldi. Üldse ma eelistan muusikat ilma sõnadeta, ja kui on sõnad, siis mulle meeldivad vaid laulud, millel on mulle tähendus..." Mitte jah mingit kahtlast teksti.

[Damon Chace Deppert]

"Huvitav...Mulle meeldib ka sõnadeta muusika, see aitab paremini keskenduda," lausus mees ja vaatas tuhatoosi. Monkofoobia või midagi lõi sisse, sest pildinurk ärritas. Damon tõmbas sahtli lahti ja tõmbas pildi välja ning lükkas selle armatuurile ja tõukas tuhatoosi kinni, kus oli igasugu pabereid.

[Marc von Haeger]

Jah, täpselt selle pärast meeldis ka Marcile... muidu ta hakkas mõtlema nendele kahtlastele sõnadele ja miski ei saanud tehtud. Ta jälgis, mida Damon tegi ja kortsutas tungivalt kulmu. "Kust sa selle pildi said?" küsis ta hoopis muutunud toonil, täiesti hämmastunud, kui käe sirutas ning pildi võttis. See oli ju tema. Ta käis onuga mingi viis aastat tagasi reisil ja siis oli too teinud temast pilti... Marc mäletas seda väga hästi.

[Damon Chace Deppert]

"Enda onu käest," vastas Damon. Ta oli pildi suhtes ükskõikne, sest onu oli lootused üles kruttinud ja siis ainult pildi andnud. Kui tahad venda üles otsida, pead seda ise tegema...Julmad sõnad. Need kajasid ikka veel peas. Kuradi onu, kes tegeles ikka veel inimeste piinamisega. Kahjuks teistele ta mängis oi, kui malbet meest.

[Marc von Haeger]

"Miks ta selle sulle andis?" küsis Marcas, kui oli end mõne aja kogunud. Onu käest? Onu? Tema onu? Marcase onu käest? Miks? Marc oli täiesti segaduses, kui ta ainult pilti jõllitas ja siis lõpuks pilgu tõstis ning selle Damonile kinnitas. Miks on mingil random tüübil, keda ta tänaval kohtas, pilt temast? Jälitab või midagi?

[Damon Chace Deppert]

"Mul oli vanem vend...Loodetavasti on, kes anti lapsendamisele. Ma hakkasin teda paar-kolm aastat tagasi otsima ja onu ütles, et teab, kus ta on...Ja siis andis pildi ja ütles, et ma olen selline koer, leian ise vast üles. Mu vanemad surid ja ma tahtsin enda viimase pereliikme üles otsida. Mu onu on...Omamoodi," rääkis Damon pikalt, jälgides teed.

[Marc von Haeger]

Vend? Tal on vend? Marcas hingas sügavalt sisse, et mitte päris mõistust kaotada või midagi. "Selle pildi tegi mu onu minust viis aastat tagasi," ütles Marcas pilti tagasi armatuurile asetades, väga tasa, ning ristas käed ja suunas pilgu kõrvalaknast välja.

[Damon Chace Deppert]

Kuulnud lauset, pidi Damon peaaegu tee pealt välja sõitma. Teepervele peatanud, küsis mees :"Nalja teed või? Mis selle onu nimi on? Kui vana sa oled?" Palju küsimusi, aga...Kui võõras tegi nalja, siis väga loll nali.

[Marc von Haeger]

Wow. Noh, jah. Ta oleks vist pidanud selle avaldusega natukene ootama, jap. "Ma olen 23-aastane ja mu onu nimi on Damian Deppert..." vastas ta ohkega ning suunas pilgu Damonile. "Mul ei ole temaga sama perekonnanimi, aga ta on mu ema vend."

[Damon Chace Deppert]

Damon ei osanud midagi öelda. Ta lihtsalt keskendus sellele, et oma võimet mitte käiku lasta. Yeah, kui ta emotsioonid mällasid, siis võis võimega halbu asju juhtuda. "Ma olen Damon Chace Deppert. Mu onu on Damian Deppart, mu ema vend," lausus mees, vaadates tühja pilguga enda ette.

[Marc von Haeger]

Marcas toetas küünarnuki uksele ning hõõrus oma laupa, kui pead sellele toetas. "Noh... paistab, et sa oled oma venna leidnud..." pomises ta, tundes endas järsku kirjeldamatut kurbust. Ta lapsendati, seda ta teadis, aga ta on ilma jäänud, nagu näha, oma venna elust... miks Damian talle ei öelnud??

[Damon Chace Deppert]

"Vend?" sõnas Damon ilmselge küsimusega hääles. "Ma ei tea, mida öelda," pomises mees vaikselt ja vaatas Marc'i. Kuidas Damian üldse Marc'i üles leidis? Mis nipiga? Nojah, ta võimu all olid paljud inimesed.

[Marc von Haeger]

Juhus... puhas juhus. Saatus tuli ja tahtis, et nad kohtuks. Fun. "Kas sul on veel õdesid või vendasid?" küsis Marcas varsti, pilk endiselt õue suunatud. Uskumatu. Tal on vend. Ta oli alati arvanud, et on üksiklaps. Kuigi samas... neil olid tõenäoliselt erinevad isad. Perekonnanimi ja puha...

[Damon Chace Deppert]

"Ei, ei ole," lausus Damon. "Kas...Kas sa kasvasid üles lastekodus või mõnes perekonnas?" küsis noormees vaikselt. Ta kartis, et ehk hakkab Marc teda süüdistama selles, et Damonit ei antud ära. Mees leidis mõned dokumendid kodus, kus oli üks heledaks kulunud sünnitõendi koopia. Seetõttu oli juba D kindel, et onu jutt polnudki vale. Ja nüüd...Saatus.

[Marc von Haeger]

"Lastekodus, isa juures, lastekodus ja teises perekonnas. Nüüd üksi," vastas Marcas ohates. Ta ema ja isa nähtavasti ei saanud temaga hakkama, aga kui ema oli surnud ammu peale nende kahe lahkuminekut, võttis Marcase isa ta lastekodust enda juurde, ja apparently oli Marc endiselt pain in the ass, seega ta topiti tagasi lastekottu... kust ta lapsendati ühte teise perre, mida ta nüüdseks enda pereks pidas, kuigi oli juba välja kolinud. Ta sai nendega ikka läbi. "Ja sina?" Sest nende ema ju suri, aga Damoni isast ta ei teadnud midagi.

[Damon Chace Deppert]

Damon noogutas. "Sama siin," vastas mees. Noh, okei, koolis ta oli rahvaga koos, aga tal oli maja, kus ta elas üksi. "Isa suri umbes kolm aastat tagasi," rääkis mees. Ema oli surnud varem. Seda ehk Marc teadis. Aga jah, neil olid erinevad isad, seda oli ka onu rääkinud. Ei tea, kas vennale võime oli kaasa antud? Kui jah, siis milline?

[Marc von Haeger]

"Ma ei tea oma isast praegu midagi. Ma pean oma pereks nüüdseks juba oma kasuperet..." Ja ta kasupere polnud ju üldse hull. Nad olid toredad, toredamad, kui võiks arvata. Marcasel vedas, et tema valiti. "Niisiis... sa oled ka võimega?" Tõenäoliselt vist jah...?

[Damon Chace Deppert]

"Hea, et sul on siis vanemad olemas," lausus Damon. Ta oli orb juba mõnda aega, kuid oli hakanud vaikselt harjuma. Järgmise peale mees võpatas. Kust Marc võimetest teadis? Järelikut ta oli üks nendest. "Käisid sa SYC'is?" uuris Chace enne. Ta ei tahtnud veel enda võimest rääkida, vaid tahtis kindel olla, et Marc nuhk pole. Yea, Damon oli üpris paranoiline.