Hubane nautimus.

[Nevelyn "Neva" Monet]

Koht, kus oli alati hea ja mõnus viibida. Ruumi tumepunased ja mustad soojad toonid olid veelgi soojemad, kui kaminas praksuv valgus seinad kohati lausa verele maalis ning varjud nendel mänglesid. See oli puhtalt kaunis. Neva oli ennast ühte mõnusasse tugitooli istuma seadnud, selg toedatud vastu ühte käetuge, jalad üle teise. Tema käes passis klaas, mida täitis rubiinpunast karva vedelik ning see loksus mõnusalt, kui neiu klaasi enda käes liigutas.

Lonks punast veini niisutas tema huuli ja kurku, mõjudes meeldivalt ning igati koduselt tema meeltele, mis seda klaasikest sõbramehelikult tervitasid. Suurepärane. Mirren Nevelyn Aria Monet'i jaoks olid säärased hetked ideaalsed, lastes tal lihtsalt olla. Ta võttis tugitooli kõrval olevalt laualt ühe sigareti ning süütas selle, suunates seejärel rohekate silmade pilgu uksele, mille avanemist ta vaikselt ootas.

[Jayden Amalie Revons]

Häärber, kus Jayden viibis hetkel, hakkas juba tasapisi tütarlapsele koduseks muutuma. See hirmutas näitsikut kergelt, kuid ta üritas sellest igati üle olla. Arvestades, mis siin kõik toimus, polnud vähimatki tahtmist seda reaalsuses koduks nimetada. See pigem tekitas vastikust. Suurest trepist ülesse liikudes võttis Amalie suuna Punase toa poole, mida nimetati siis Celise juhi toaks. Polnud ebatavaline, et tema külastusretk sinna viis, kuna Nevelyn tundus tema seltskonda nautivat. Need visiidid juhi juurde olid nagu igapäevane rutiini osa. Tütarlaps kohuse korras võttis ikkagi viisakuse koputada, kuigi teadis, et teda oodati. Näitsik avas ukse ning astus sellesse suurepäraselt dekoreeritud ruumi sisse. "Kutsusid asja pärast või tundsid puudust minu suurepärasest seltskonnast?"päris Jayden laialt naeratades, kui märkas Nevat veiniklaas käes tugitoolis logelemas. Tegelikult vastus oli juba üsna ilmselge, aga küsimus ei jäänud siiski ju tulemata. Amalie liikus ruumis edasi ning vajus teise tugitooli istuma, jälgides nüüd vaikiselt Celise juhti. Tunduse, et päevad siin olid hakanud pikaks venima ning need pidevad pidutsemised ja erakoosolekud aina tihedamaks muutuma. Üldiselt ei saanud ta aru, kuidas Celis saab nii edukas olla, kui suurem osa selle liikmeid on igapäeva alkohoolikud. Siit võis lausa ringi kokku panna nendest, kes elasid meelelahutuste nimel. Loomulikult, kuidagi tuli ju pingeid maandada, aga mitte sarnaselt. Lisaks sellele ei mahtunud Jay'le pähe, kuidas nad siiamaani veel elus on. Pärast sarnaseid rivaalitsemisi ja sõimlemisi.[/i]

[Nevelyn "Neva" Monet]

See ruum oli lihtsalt suurepärane. Juba enda algusaastatel Celise liikmena oli neidist hämmastanud säärane võime kombineerida omavahel nõndavõrd paljusid punaseid ja tumedaid, peaaegu musti toone, erinevates mustrites ning kuidas olid suutnud kõik eelnevad juhid selle ruumi kuidagi nõndavõrd mugavaks muuta - eriti arvestades fakti, et enamik sealne mööbel oli puhas antiik ning ehtne haruldus, mis ei oleks pidanud tegelikkuses nii mugav olema, kui see tegelikkuses oli.

Nähes, kuidas ukse link nõksatas, naeratas Neva magusalt, nähes ka, kuidas järgmisel momendil Jayden tema ruumi sisse astus. Justnimelt see inimene, keda ta oodanud oli. Saatnud neiu silmadega tugitoolile istuma, võttis Neva enda kõrval olevalt laualt, kust ta ennist oli sigareti võtnud, teise täis veiniklaasi, ulatades selle sõnagi lausumata tüdrukule. Seejärel enda klaasist mahlase lonksu võtnud, võttis Neva sigaretist ühe mahvi ning toetas ennast sügavamale tugitooli rüppe.

"Seltskonnast, ikka seltskonnast," vastas ta vaikselt, näol rahulik naeratus, kui tema silmad kaminas mänglevaid leeke jälgisid. "Ja samuti tahtsin sind isiklikult tänaõhtusele viibimisele kutsuda," lisas Neva. Tema isiklikult nautis vägagi Jamy seltskonda, kuid kahjuks polnud see võluvus just kuigi tihti jõudnud nende armsatesse õhtutesse, mis tõttu pelgas neiu tüdruku enda pärast - et Jayden jääb rühmasisestest liitudest ja olemistest kõrvale. Teised ei olnud temast nõndapalju puudust tundnud, kuna kõigil olid alati omad probleemid ja nääklemised, kuid sellegi poolest, ei näinud õige, et Aria enda parem käsi säärastest asjadest kõrvale jääb. Vähemalt keegi, kelle seltskonnas ta siin ennast üdinisti suurepäraselt tundis.

[Jayden Amalie Revons]

Pidi mainima, et kogu häärberis oli kõige meeldivama õhkkonnaga just Punane tuba, kuna see sisustus lausa tõmbas enda poole magnetina. See tundus rahulik ja arrogantne samal ajal. Täiuslike vastandite vastuolu. See meeldis Jaydenile kohutavalt. Veiniklaasi enda valdusesse saanud naeratas Jayden õrnalt. Juba veini lõhna järgi oli võimalik öelda, et see on kvaliteetne vein, mis ei maksa mingi vähest summat. Tõstnud klaasi huultele proovis näitsik esimese sõõmu. "Su veinivalik on alati olnud suurepärane,"lausus tütarlaps suunurgad ülevalepoole kaardus ning viis pilgu Nevelynile. Ta ei saanud seda lihtsalt mainimata jätta. Sõrmed ümber klaasi põiminud, sättis näitsik end mugavamalt tooli istuma ning ootas seejärel Celise juhilt vastust. "Ma olen siin ruumis varsti aukülaline," sõnas Jayden lõbustunud hääletoonil ning vaatas toas ringi. See ümbrus oli nii soe ja jäine samal ajal, et oleks võinud lausa segadusse sattuda. Ka Amalie pilk peatus peagi kaminal ning tema kõrvu kostus järgnev teade. Järjekordne viibimine. Huvitav, kas Celise liikmetest keegi ära ka tüdineb või on see lihtsalt liiga rutiini sattunud, et neist on raske loobuda. "Mille puhul seekord?" päris tütarlaps oma pilku Nevale tagasi viies. Tema hääletoon kõlas rahulikult, ilma liigsete emotsioonideta. Võis olla mingi äriga seotud asi või lihtsalt Celise omavaheline. Alati leidus veel teisigi põhjuseid. "Isiklikult? Millega ma selle au ära teeninud olen?" küsis Amalie ka järgneva küsimuse. Polnud just eriti märganud, et Aria eravisiidiliselt kedagi kutsub võinii. "Kas miski on valesti?"ei saanud Jay viimset küsimust küsimata jätta, sest millegi pärast paistis see talle veidikiene veider. Sellegi poolest võttis ta järgmise sõõmu veinist ning ootas, et Celise juht oma suu lahti teeks ja rääkima hakkas. Kuigi ega Aria polnud isik, kes oleks kohustatud kunagi üldse mingisuguseid vastuseid andma.[/i]

[Nevelyn "Neva" Monet]

Raputanud sigareti otsa kogunenud tuhka lauakesel olevasse tuhatoosi, naeratas Neva magusalt, jälgides viivu kuidas Amalie veiniklaasist lonksu võttis. Ta teadis isegi väga hästi, kui hea maitse tal veinide kohapealt oli. Juba kuueteist aastasena olid neiul välja kujunenud omad lemmikud ning ta oli saanud üsna varakult enda maitsekogemusi laiendada, olles nüüd täielikult teadlik, millised veinid millisteks puhkudeks sobivad. Praegusel juhul klaasis oleva Amarone oli üks Neva isiklikke lemmikuid. Rubiinpunane vein oli komplekselt pehme ja täidlane, andes joojale maitseelamuse, kus kombineerisid omavahel moosine kirss, must ploom ja šokolaad.

Kuuldes Jaydeni kommentaari olemast aukülaline, naeratas Neva vildakalt, võttes lonksukese enda veinipokaalist. "See tuleb sulle ainult kasuks, usu mind," sõnas noor naine lihtsalt, tõmmates uue mahvi enda sigaretist, mis juba varsti otsa hakkas lõppema. Tõsi, see, et Jayden tema juurde oodatud ja kutsutud oli, tuli neiule endale suuresti kasuks, eriti kui arvestada fakti, kuivõrd raske oli algselt teda usaldada, kui ta Rethymn'st üle tuli. Siiski oli Jay enda usaldusväärsust rohkem kui korra tõestanud ning muidugi tuli ka kasuks fakt, et neiu seltskond sümpatiseeris Mirren'i jaoks.

"Ei, midagi pole valesti," teatas Neva kergelt pead raputades ning vaikselt muheledes, kui ta enda sigareti lauakesel olevasse tuhatoosi ära kustutas, jättes koni sinna lihtsalt lebama. "Ma lihtsalt natukene muretsen sinu pärast. Sinu viimasest osavõtmisest on liiga kaua aega möödas ja see ei tule kasuks," täheldas naine, enda silmade tähelepanu laisalt leekidel hoides. "Alati ei pruugi piisada sellest, kui mina sinu seltskonda naudin," lisas Neva vaikselt. Oli ilmne, et siin oli mängus lihtsalt siiras mure Jaydeni hüvade suhtes, mida võibolla iga üks poleks oodanud. Aga kuid kunagi peaks midagi juhtuma, siis praegusel hetkel leidis Neva, et Jayden oleks kõige mõistlikum ka tulevase juhi kohapoole pürgima, kedagi teist ei oleks neiu seal nõndavõrd suuresti usaldanud. Kuid selleks oli vaja ka ülejäänute poolehoidu.

"Tänaõhtul on meil üks väike aukülaline. Endine liige, kes väljus meie ridadest isiklikel põhjustel, kuid pole siiani meid täielikult maha jätnud," rääkis Nevelyn, võttes lauakeselt pudeli ning täites enda ohtlikult tühjaks jäänud pokaali taas selle kena punase vedelikuga, mis kaminavalguses ohtlikult verekarva näis olevat. Tuli praksus rahustavalt, täites väikeses vaikuse hetkes kogu ruumi hüpnotiseeriva meloodiaga. "Kuidas sul läheb, Jayden?" küsis noor naine vaikselt, veini nautides, silmad leekidel puhkamas.

[Jayden Amalie Revons]

Veinielamused Celise koosseisus olid alati head, eriti kui ta sai kvaliteetveiniga kostitatud end Nevelyni kabinetis. Pealegi see polnud labane jooming hetkel, kus kõik end täis kaanisid, vaid väike veinitamine keset päeva. Üllataval kombel suutis ta isegi vabandusi välja mõelda, et neid tegusid endale kuidagi õigustada. Ise ta pilkas Celist nende alkoholilembuse pärast ja kuidas ta hetkel ise parem oli? Istus Celise juhiga kabinetis keset päeva ning lasi heal veinil oma maitsemeeli paitada. Kusjuures varem polnud ta erilist austust veinide vastu tundnud, kuida Neva suutis teda ümber veenda juba paari esimese õhtuga, kuna need varud, mis tal olid, lihtsalt maitsesid suurepäraselt. "Ma pole selles kunagi kahelnudki,"teatas tütarlaps õrna naeratusega kasusaamise kohta. Aukülaline organisatsiooni juhi ruumis oli olla hea, sest see tähendas täit usaldust ning seda vast tegelikult ei saanud öelda iga Celise liikme kohta. Neil oli ikka tava oma rada liikuda aeg-ajalt, mis tekitas tihtipeale ka ebameeldivaid probleeme. Loomulikult enda ustavust ta enam tõestada ei tahtnud, sest nende tegude üle polnud ta kaugeltki nii uhke. Nevelyn tundus kõigepealt karm ja kindlameelne, kuid aja jooksul õppis ta juhi teist külge tundma. Tegelikult ei tundunud temaga suhtlemine kaugeltki nii ebameeldiv kui mõne teise liikmega. "Vabandust, pole harjunud nii tihedate õhtuplaanidega, üritan end sellesse rutiini alles sättida. Mõistan, et sellest on kaua aega möödas ja üritan täna kindlasti kohal olla," lausus tütarlaps pilku Arial hoides ning ja võttis veinipokaalist veel ühe sõõmu hurmavat jooki. "Mõne jaoks olen ma siin justkui päike päevas ja mõne jaoks vihatum isik. Loomulikult ei kujuta ma ette, kuidas sa edasipürgivaid omaette isiksusi suudad kõiki ühes ruumis hoida,"rääkis tütarlaps ja viimasel hetkel naeratas õrnalt. "Mis on su saladus sisemise rahu hoidmisel?" päris Amalie pead kergelt vasakule kallutades ning oma jalad samuti tugitooli tõmmates. Loomulikult oli see kohutavalt irooniline, et just Celise juht Jaydeni positsiooni pärast muret tunneb ja teda aidata üritab. Õhtu kohta kuulnud noogutas tütarlaps mõistvalt. "Ootan huviga," sõnas tütarlaps oma pilku kaminatulele pöörates. Tal polnud vähimatki aimu, kas see on keegi tema endistest vastastest või keegi, kellest polnud ta kunagi kuulnud. Loomulikult oli see väga intrigeeriv ja oodatud sündmus. Küsimuse peale keeras Jay oma pilgu tagasi Nevelynile. "Ei saa eriti kurta. Siin on üsna meelelahutuslik seltskond,"vastas näitsik oma pilku tagasi keerates kaminatulele ja veel ühte sõõmu pokaalist võttes. See oli vist üks rahulikumaid ruume kogu häärberis. Loomulikult ka kõige meeldivamaid.[/i]

[Nevelyn "Neva" Monet]

Veinist olekski võinud jääda lõpmatuseni rääkima. Vähemasti Nevaga. Praegune oli küll tema isiklik lemmik, kuid alles möödunud päeval oli ta lasknud endale tuua pudeli Ripassot, mis oli samuti üks Villa Girardi võrratuid saavutusi, täpselt nagu seda oli tänaõhtune Amarone. Ei saanud kuidagigi vastu väita, et neiu ei teadnud oma veine. Laycen häärberis olid võrratud tagavarad, kuid muidugi oli ta lastnud sinna kohale tuua ka mõned kallimad ja maitsekamad pudelid enda suvekodust, kus asuv veinikelder oli kindlasti veelgi rikkalikum ning hämmastavam.

"Täiesti mõistetav. Ega kõik meist ei olegi siia ilma sündinud sellise eluga kaasas käimiseks, kuid siin olles pead sa tõesti üritama," rääkis Nevelyn naeratades, võttes lauakeselt veel ühe sigareti ning süütas selle, tõmmates sealt rahus ka sügava mahvi. Ta oleks pakkunud ka lahkelt Jaydenile, kuid peale esimest korda, kui ta sai teada, et neiu ei suitsetanud, ei olnud see uuesti Nevale pähe tulnud - igal ühel olid omad põhimõtted, millest nad kinni pidasid ning tegelikkuses oli Nevelyn isegi mõneti neiu üle uhke, et too ei tõmmanud säärast saasta endale vabatahtlikult sisse. Samas ei saanud Jayden siin ruumis midagi teha, kui ta koges passiivse suitsetaja olukorda - Neva ei kavatsenudki loobuda privileegist seal ruumis suitsetamast ning keegi ei saanud teda ka keelata.

"Eks ta nõnda ole jah," teatas noor naine vaikselt naerma hakates, tundes ennast täielikult vabalt ning suurepäraselt hästi. "Minu saladus? See on hea küsimus... palju veini ja suitsu ja ignorantsust," vastas Mirren, kuid raputas siis muiates pead. Loomulikult polnud see nõnda. "Mõni inimene lihtsalt on juba säärane. Me oleme siin kõik issanda loomaaiast pärit ning kui meid juba on kord sääraseks loodud, ei saa me sinna ka midagi parata," selgitas Neva rahulikult, rüübates lonksu enda veinipokaalist ning tõmmates veel ühe mõnusa mahvi sigaretist. Suurepärane seltskond, ideaalne jook, meeli rahustav suits. Mida sellelt elult veel tahta võis?

[Jayden Amalie Revons]

Tahes tahtmata oli Nevelynil õigus selle kohta, et kõik polnud sündinud sellisesse ellu. Tegelikult oli Jayden lausa vastu säärasele eluviisile, kuid ta pidi end hoidma koos, et seda mitte välja näidata. Olgu, mõned peod olid kohutavalt hubased ja mõnusad, kuid mõnel tekkis talle ootamatu vastikustunne. Mõned isikud, keda ta oli südamest vihanud, tulid siia külla, kuigi nii oli palju kergem otsida neid, keda oli vaja eemaldada. Mõnelt olid saadud isegi kontaktandmed, kuna head nägu tehes ja oma šarmi ära kasutades, tahtsid ju paljud seda suhtlust jätkata. "Ega kas minust seal seltskonnas eriti puudust tuntakse, aga ma kindlasti annan oma parima täna õhtul,"rääkis neiu õrn naeratus näol. Tegelikult ta teadis, et ka seltskonnas oli ta väliskülaliste poolt hinnatud. Olgu, kui kõrvalejätta algne skeptilisus. Ja loomulikult viimane peotund oli tal eriti hästi läinud. Näitsik oli ju saabunud celislasest kaaslasega peole. Jasoniga. See tõstis kindlasti tema vastu usaldust teiste poolt. Usaldust polnud kunagi liiga palju ning seda sai omakasuks hästi ära kasutada. Kuigi see tekitas kindlasti ka küsimusi tema ja Jasoni suhtes, millele polnud neiul vastust olnud. Ühte ta teadis, ta oli Jessy ära võitnud kihlveos tollel õhtul, mil lasi noormehel end suudelda. Meelega tookord, kuigi ta polnud kindel, kas see polnud teda just mõjutanud. Kuigi nüüd ainus, mida ta noormehe vastu tundis oli meeletu viha. Jessy oli kõik ära rikkunud ühel hommikul ning seda ei kavatsenud Jayden andestada. Neva suitsetamine Jaydenit õnneks hetkel ei häirinud, kuigi ega ta eriti meelas nende tapvate asjade suhtus ei olnud. Mitte, et neiu poleks kunagi suitsetanud. Õnneks suutis Amalie sellest loobuda. Saladuse kohta kuulnud, noogutas Jayden oma pilku mõtlikult leekidel hoides. "Kuidas majasisene olukord üldse toimib? Oled sa nendest rusikavõitlustest ja armukadeduse idüllidest lahti saanud?"päris neiu huvitunud hääletooniga. Jah, ta polnud tegelikult väga palju seda jälgida jõunud viimastel päevadel. Kuigi muidu olid need sõnavahetused Celises üsna tavalised. Sellegi poolest meenus talle hoopis, et ka nende väikse võitluse pärast, mis Jasoniga baarikapi ääres oli toimund, jäid maha killud. Vaevalt noormees selle kõik ära koristanud oli. "Ja vabandust korralageduse pärast baari juures üks hommik, see polnud niimoodi plaanitud,"sõnas neiu peale seda kui oli oma kurgu puhtaks köhatanud. Jah, ime et säärane vestlus kogu maja tookord ülesse ei äratanud. Siiski otsustas ta praegu ära vabandada, et see teema hiljem esile ei tõuseks.[/i]

[Nevelyn "Neva" Monet]

Nevelyn silmad jälgisid klaasis liikuvat hõrku punast vedelikku, kui ta veinipokaali oma käes kergelt liigutas. Klaasi seejärel lauakesele asetanud, tõusis noor naine sujuvalt oma tugitoolist, mille rüppe ta ennast nõnda mugavalt seadnud oli, liikudes üle ruumi ühe kaugema klaasiustega kapi juurde. Ühe ukse lahti tõmmanud, pääses ta ligi enda kallile vinüülplaadimängijale. Vaikne muusika oligi sellest ruumist veel puudu. Mõne hetke pärast täidsidki voolavad jazzimeloodiad vaikselt ruumi. Kergelt naeratanud, naases Neva oma kohale, tuhastades sigareti tuhatoosi ning seades ennast siis uuesti istuma.

Olles saanud Jaydenilt nõustumise, oli neiu näol ilmselgelt rahulolev ilme. Oli äärmiselt vajalik, et Jay seekordsest õhtust osa võtaks, kuna tegu oli tõepoolest märkimisväärse sündmusega. Juhtus harva, kui mõni endine liige nendesse ruumidesse sattus, kuna enamik neist olid lahkunud sellest organisatsioonist samal ajal, kui sellest ilmast, elust.

Kuuldes järgnevat küsimust, naeratas Mirren omaette, tundes ilmselgelt mingisugusest isiklikust mõttest - naljast kerget lõbusust. "Nende eemaldamine oleks täielik ajaraisk. Nad leiavad alati mingisuguse võimaluse teineteise kallal nokkida. Ning lisaks kõigele, eks see ju lisagi veidikene vürtsi. Kõik on hea, kuni nad täielikult kontrollialt ei välju ning siiani ei näi midagi sellist lähiajal juhtuma hakkavat - nad saavad endiselt oma ülesannetega hakkama, seega ei hakka ma nende eraasjadesse sellel viisil sekkuma. Usu või mitte, ma siiski hindan teatavat privaatsust," rääkis naine, kustutades oma sigareti taaskordselt kõrval olevasse tuhatoosi ning võttes uuesti kätte enda veinipokaali, kust ta seda vedelikku viivuks rüüpas.

"Pole midagi," teatas Aria vaikselt naerma hakates ning kergelt käega viibates. "Sääraseid asju juhtub ning loomulikult polnud tegu ei esimese, ega ka viimase korraga," selgitas noor naine enda seisukohta kergelt muigvel ilmega.