Õhtusel ajal

[Joshua B. Morris]

Õhtusöögi aeg oli ammu möödas ning paljud õpilased suundusid praegusel hetkel juba magama. Mõned üksikud veetsid aega sõpradega või tegelesid mõne teise meelistegevusega. Joshua aga istus Ümartornis akna all ning luges raamatut. Hämarat torni valgustasid kolm õhus hõljuvat laternat, mis olid järjekordne illusioon noormehe poolt. Nagu ka tornis ringi lendav valge lumekakk, kes maandus peagi Joshi juures, jälgides enda kollaste silmadega noorukit. Raamatu kõrvale pannud, sirutus Morrise käsi linnu poole, sasides õrnalt tema sulestikku.
Viimased päevad on Joshua jaoks olnud päris hullud. Sisepinged Rethymnis seoses valeinformatsiooniga ning Ameliaga, keda paljud peavad reeturiks - peale Daymondi ja tema enda.


OT: Jasmine

[Jasmine Ariadna Charleston]

Ari väljus rahumeeli puhketoast, kuna ta ei suutnud enam nii paljude õpilaste seltskonda välja kannatada. Vaikselt ohanud, läks neidis hetkeks enese magamistuppa, kust ta naases pudeli punase veiniga. Tal polnud vähimatki tuju kusagil niisama nurgas istuda ning veel vähem siis magada. Jasmine kõndis rahutult mööda koolimaja ringi ning otustas viimaks minna Ümartorni. Kõik oli viimasel ajal lihtsalt nii kuradima keeruline ning veeta aega veini seltsis ning tähti nautida - see oli väljavaade, mis talle hetkel ka meeldis. Nägemata erilist põhjust, miks ta seda teha ei tohiks, naeratas Jas imekergelt. Hetk hiljem seadiski neidis enese sammud torni poole. Ariadna ronis treppidest üles ning tegi ukse lahti, veinipudel käes. Ari vaatas ruumis ringi ning märkas ühte kogu, kelles tundis ta peaaegu et koheselt ära Joshua. "Hei," tervitas Jasmine mõne hetke pärast noormeest. Järgmisel hetkel sättis Jasmine ennast mugavalt ühele aknalauale istuma ning otsis seejärel enda kotist korgitseri. "Ma loodan, et sul ei ole väikse seltskonna vastu midagi?!" uuris Ariadna, hakates seejärel enese veinipudelit korgitseriga avama, viies enese pilgu hetkeks noormehele. Jas kahtles, kas ta lahkuks, kui Josh teda mingil xy-põhjusel ei sooviks siia, kuid seni, kuni Josh teda just minema ei kavatsenud ajada, kavas ta päris kindlasti oma aega siin veeta.

[Joshua B. Morris]

Raamatule järjehoidja vahele pannud, pühendus Joshua täielikult illusioonide loomisele. Valge lumekakk tema kõrval jälgis tähelepanelikult kupli alla koondunud tõrvikuid, mille ümber lendlesid ööliblikad. Kuulnud ukse avanemist, pöördusid noormehe sinised silmad torni sisenenud Jasmine'le. "Hei," tervitas ta neidist õrnal naeratusel vastu. Tüdruku küsimuse peale raputas ta kergelt pead. "Hea seltskonna vastu pole mul kunagi midagi," sõnas Morris, tõustes põrandalt samuti akna lauale istuma, silmad jälgimas hetkeks Ariadnat, ennem kui need uuesti ruumile pöördusid. Kaotanud tõrvikud lae alt, jäi ruum hetkeks hämaraks, aga muutus uuesti valgeks kui kaks tõrvikut ilmus kummagile poole akend, mille aknalaual noored istusid. "Sul klaase on sellele?" nõksatas Josh peaga pudeli poole, jälgides samas uuesti Jasmine.

[Jasmine Ariadna Charleston]

Saanud veinipudeli viimaks lahti, muigas Ariadna, kui ta oli Joshi sõnu kuulnud. "Ja ma kuulun siis hea seltskonna alla?" uuris Jasmine kerge muigega, viies pilgu aknast välja ning silmitses tähti mõne hetke. "Võiks ju arvata, et ma mõtlesin selle peale, kui ma siia üles ronisin, kuid ma pean kahetsusväärselt tõdema, et selle peale ma siiski antud hetkel ei tulnud," lausus Ariadna, kerge muie endiselt näol mänglemas. Mnjahh.. Klaase ta tõesti ei taibanud kaasa võtta, kuid isegi kui ta oleks võtnud, siis oleks ta tõenäoliselt võtnud ainult ühe klaasi. Kes oleks võinudki arvata, et keegi rethymnlastest seal üleval istub? "Tundub, et me peame leppima pudelist joomisega ning oleme siis nagu vanad parmud, kuna ma olen piisavalt laisk, et mitte ronida alla klaase hankima," lausus Ariadna lõbustatult, tõmmates käega läbi oma pikkade tumedate juuste, viies naeratava pilgu Joshuale.

[Joshua B. Morris]

Noogutanud kergelt, hoidis Joshua korraga käes kahte veinipokaali, mille ta asetas enda ja Jasmine vahele aknalauale. Need võisid olla illusioonid, aga see ei tähendanud, et neid ei kõlbaks kasutada. Materjaalselt on nad siiski olemas."Kas on põhjuseid, miks sa ei peaks kuuluma?" kergitas noormees kulme, hoides enda siniseid silmi neidisel. "Sa oled huvitav, omapärane ja meeldiv isiksus. Midagi paremat on raske soovida," kerkisid noormehe suunurgad veelgi. Klaasikene punast veini oli hea viis saata päeva õhtusse ning vastu võtta uut päeva.

[Jasmine Ariadna Charleston]

"Või siiski mitte," lisas Ariadna vaikselt turtsatusega, kui ta nägi kahte klaasi Joshi käes. "Sina ja sinu trikid," muigas tütarlaps, valades seejärel veini veinipokaalidesse, asetades seejärel veinipudeli kivipõrandale, kartes, et kui tas elle aknalauale jätaks, võiks see põrandal maanduda. Mehe juttu kuuldes, ilmus Ari näole lõbus muie. "Meelitused-meelitused," lausus Jasmine ning muie ei kadunud tütarlapse näolt mitte kuhugi. Millegi pärast ei tundnud ta ennast viimasel ajal enam eriti meeldiva isiksusena. Ari teadis, et pärast Jaydeni lahkumist oli muutunud ning seda näitasid ka laused, mida ta oli rannas Jay-le näkku karjunud. Viinud hetkeks pilgu aknast välja, raputas Ari kergelt pead, et seesugused mõttes peast välja. Ta ei kavatsenudki täna õhtul oma pead Jaydeniga vaevata. "Kindlasti on. Sa lihtsalt ei tea neid," lausus Jasmine, viies kergelt muigvel pilgu noormehele. Järgmisel hetkel võttis ta veiniklaasi kätte ning naeratas. "Tänase õhtu/öö terviseks," lausus Ariadna, lausedes justkui toosti, kergitades naeratuse saatel oma veiniklaasi.