Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 19:34:50 GMT 2
Jonghyun naeris vaikselt. "Ilmselt olekski, kui ma ise ka aru saaksin, mis ma just ütlesin," muigas ta lõbusalt. Tal polnud aimugi, mida need sõnad tähendasidki või kas need üldse olemaski on.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 19:47:04 GMT 2
Jonghyun muigas ning toetas oma lõua Marcase õlale. Ta libistas ühe käe mehe juustesse ning mängis nendega veidi. "Mulle on alati meeldinud seosesetut teksti ajada," muigas ta.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 20:29:26 GMT 2
Jonghyun naeratas pehmelt ning paitas õrnalt Marcase juukseid. "Vahel ma mõtlen, et mida ma siis teinud oleks, kui sa polekski koomast üles ärganud..." ütles ta mõne aja pärast vaikselt.
Post by Marc von Haeger on Jun 25, 2012 21:26:50 GMT 2
OT: Millal sa msni ilmud? -.-
Marcas kergitas natukene kulmu, kui Jonghyun jälle rääkima hakkas, aga seekord nii tõsisel teemal. "Mida sa siis oleks teinud?" küsis mees tasakesi. Ta küll oleks võinud öelda, et poiss ei pea mõtlema sellele, sest Marc oli üleval, aga teda huvitas siiski.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 21:32:45 GMT 2
Ot: ma ei viitsi laadijat tuua ja ma loen raamatut
"Ma ei oleks suutnud enam elada..." ütles Jonghyun sosinal. "Ja kahtlemata ei oleks ma lasknud elada sellel tüdrukul," pomises ta õige pisut valjemalt. Kui Marc oleks ära surnud... oleks poiss ennast kindlasti ära tapnud. Ta lihtsalt poleks olnud võimeline sellise valuga elama.
Last Edit: Jun 25, 2012 21:33:49 GMT 2 by Jonghyun Kim
Post by Marc von Haeger on Jun 25, 2012 21:40:53 GMT 2
OT: -.-
"Tibuu.." Marcas ohkas tasakesi ja kallistas teda tugevamalt. "Ma ju ärkasin üles, sa ei pea enam sellistele asjadele mõtlema. Kõik on korras nüüd," kinnitas mees tasakesi.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 21:48:26 GMT 2
Jonghyun ei vastanud selle peale midagi, vaid vastas Marcase embusele tugevalt. Tema silme ette kerkisid pildid kahvatust ja liikumatust Marcist, kui ta haiglatiivas pea, et elutult lamas ning ta ei saanud sinna midagi teha, et ta silmad selle peale märjaks tõmbusid. Ta peitis oma näo tihedalt mehe kaela vastu ja ohkas raskelt.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 22:02:01 GMT 2
Jonghyun neelatas ja tugevdas oma haaret Marcase ümber veelgi, kindlustades, et mees tõesti oli seal ja temaga oli kõik korras. Tal oli nii valus sellele kõigele mõelda, aga ta ei suutnud ka neid tundeid eirata. Tal oli südames nii valus kohe.
Post by Marc von Haeger on Jun 25, 2012 22:03:57 GMT 2
OT: Tule msniiiiii, mul on igav. -.-
Marcas kaisutas Jonghyuni hästi tugevasti. "Kõik on täiesti korras, mitte midagi ei juhtu minuga, ausalt." Kui just mõni klaver nüüd taevast alla ei saja.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 22:13:53 GMT 2
Ot: *naerab* varsti tulen
Jonghyun rahunes veidi ning hingas sügavalt Marcase lõhna sisse. Langemata pisarad sätendasid tema silmades, kui ta need avas ning ta tõstis pead, et oma laup vastu mehe oma toetada. "Ma tean," ütles ta hästi vaikselt, "aga ma ei saa vist kunagi seda tunnet seest välja, mida ma tundsin siis, kui sa seal sedasi olid. See oli nii kohutav. See ajas mind täiesti hulluks."
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 22:22:16 GMT 2
Jonghyun vaatas nukralt Marcasele otsa ning sulges siis silmad, kui esimesed pisarad langeda ähvardasid. Ta ei tahtnud nutta, üldsegi mitte, aga ta tundis ennast järsku nii nõrgana.
Post by Jonghyun Kim on Jun 25, 2012 23:03:17 GMT 2
Jonghyun noogutas vaevumärgatavalt, suutmata midagi öelda, sest ta kartis, et nii pea, kui ta oma suu lahti teeb, ei suuda ta enam pisaraid langemast hoida. Ta hoidis Marcasest tugevasti kinni, sõrmed kramplikult tema särki haarates.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 0:02:59 GMT 2
Jonghyun surus ainult silmad tihedamini kinni ja üritas rahulikult hingata, kuid üha uuesti ja uuesti tuli talle silme ette pilt sellest, kuidas arstid Marcast elustasid ja kuidas igal pool verd oli ning kui elutu mees välja nägi. Ta tõi kuuldavale ühe niutsatuse, enne kui endale tugevasti huulde hammustas, nii et huul vere läks, ja juba kukkusid esimesed pisarad poisi pingutustest hoolimata tema silmadest.
Post by Marc von Haeger on Jun 26, 2012 0:15:35 GMT 2
Marcase pilk oli kurvaks muutunud, kui ta Jonghyuni niutsatust kuulis. "Pisikene.." sosistas mees õrnalt, kui teda ikka kindlalt enda käte vahel hoidis. Ta tundis ka esimesi pisaraid enda särgile langemas.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 0:26:59 GMT 2
Jonghyun värises natukene, kui ta ennast kõigest väest tagasi hoida üritas. Ta ei tahtnud nutta, kohe üldse ei tahtnud, aga tal oli selline tunne, nagu oleks ta ikka veel haiglapalatis põhimõtteliselt, et elutu Marcase juures, hoolimata sellest, et ta mehe kaisus oli. Ta lihtsalt ei suutnud neid mälestusi eemale peletada ja need tegid teda nii nõrgaks.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 0:51:53 GMT 2
Verd tilkus Jonghyuni huulest, kui ta sellesse tugevamini hammustas. Raua maitse tema suus ja sooja vere lõhn lämmatasid ta ning tal hakkas pea ringi käima. Ta ei tahtnud enam midagi tunda. Ei tahtnud!
Post by Marc von Haeger on Jun 26, 2012 1:04:32 GMT 2
"Kallis.." Marcas tõmbus Jonghyunist natukene eemale, et näha, kuidas kutt oma huult pureb. "Ära tee nii," sosistas mees kuti lõuast õrnalt kinni võttes. "Kõik saab korda," ütles ta verd ära pühkides varrukaga.