Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 1:14:17 GMT 2
Jonghyun lasi vastumeelselt oma huulest lahti, kuid pööras siis silmi avamata oma näo Marcasest eemale ja langetas selle. Ta ei tahtnud, et mees teda sedasi näeks. Veel üks pisar põgenes tema silmast ning ta pühkis selle kiiresti ära, tahtes oma seisundit mehe eest varjata. Tal oli nii halb olla kõigest.
Post by Marc von Haeger on Jun 26, 2012 13:54:39 GMT 2
Marcas silmitses Jonghyuni murelikult ning vajutas tema ninale õrna musi. "Sa võid nutta küll, ära hoia seda kõik endas kinni," sosistas Marc tasakesi, kui poisi silmist jälle pääsevat pisarat musiga ära pühkis.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 14:15:02 GMT 2
Jonghyun avas veidi oma silmad ning vaatas hetkeks kurvalt Marcasele otsa, enne kui oma näo taas tema õlale peitis. Tal oli üha raskem pisaraid tagasi hoida, niisiis lasi ta need lihtsalt valla. Mehe soe keha mõjus lohutavalt, aga ometi kerkisid mälestused üha uuesti esile ning need mõjusid nii rusuvalt. Ta oleks lihtsalt tahtnud unustada.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 14:22:42 GMT 2
Jonghyun nuttis vaikides, aeg-ajalt mõne vaikse niutsatuse kuuldavale tuues. Ta hoidis käsi kramplikult ümber Marcase, suutmata temast lahti lasta. Ta ei jõudnud enam. Üldse ei jõudnud.
Post by Marc von Haeger on Jun 26, 2012 18:47:27 GMT 2
Marcas silitas õrnalt Jonghyuni selga, lastes tal nutta täpselt nii kaua, kuni kutt ise tahtis. Ta ümises tasakesi poisile rahustavaid viisikesi ning üldse sosistas rahustavaid fraase.
Post by Jonghyun Kim on Jun 26, 2012 21:53:39 GMT 2
Jonghyun oli Marcasele nii tänulik tema kannatlikkuse ja kõige eest. Ta nuttis nii kaua, kuni ta lihtsalt ei jõudnud enam. Ta oli vaimselt nii väsinud. Vaikse ohkega suikus ta unne.
Post by Marc von Haeger on Jun 27, 2012 1:23:13 GMT 2
Marcas naeratas õrnalt, kui tajus, et Jonghyun oli magama jäänud. Ta ootas veel mõne aja ning siis ajas end poisiga koos püsti, teda süles hoides, ja ettevaatlikult kandis nooruki magamistuppa, kus ta poisi enda kaissu tõmbas ja ise ka lõpuks ometi magama jäi.
Post by Jonghyun Kim on Jun 27, 2012 8:35:02 GMT 2
Jonghyun magas mõne tunni täiesti rahulikult Marcase kaisus, kuid varsti hakkas ta üleni värisema ja vehkrema. Tema huuled avanesid aeg-ajalt, otsekui tahaks ta midagi öelda ning tema hingamine kiirenes tunduvalt.
Post by Marc von Haeger on Jun 27, 2012 13:22:52 GMT 2
Marcas virgus tasapisi, kui Jonghyun järsku liigutama hakkas. Ta avas oma unised silmad ning silmitses hetke Jonghyuni. "Heei, kallis, ära üles," ütles Marc poissi kergelt raputades.
Post by Jonghyun Kim on Jun 27, 2012 13:47:55 GMT 2
Jonghyun ei ärganud selle peale üles, vaid langes veel sügavamale oma unenäkku. "Palun... tapa... mind..." pomises ta läbi une ja vähkres veel natukene.
Post by Marc von Haeger on Jun 27, 2012 16:49:24 GMT 2
Jah, muidugi, relv on siinsamas valmis, ainult ootamas luba, et lasta. Marcas ohkas sügavalt ning raputas poissi rohkem. "Jonghyun!" ütles ta käskivalt.
Post by Jonghyun Kim on Jun 28, 2012 11:35:17 GMT 2
Jonghyun karjatas järsku ja tõusis voodis istukile, tõmmates ennast sedasi mehe käte vahelt vabaks, kui ta unest ärkas. Ta hingeldas veidi ja vaatas pimedas toas ringi, otsides meeleheitlikult Marcast taga. Ta ohkas kergendunult, kui mehe enda kõrvalt leidis.
Post by Jonghyun Kim on Jun 28, 2012 15:27:18 GMT 2
Jonghyun värises ning ei suutnud mõnda aega midagi öelda. "Ma... nägin unes, et sa olid suremas," ütles ta lõpuks vaikselt, vältides mehe pilku. Ta neelatas, enne kui jätkas. "Siis tuli tuppa üks mees, kes väitis, et on sinu onu, ja kuna ma teadsin, et sa ei jää ellu, tahtsin ma, et ta mu tapaks. Siis tegid sa silmad lahti ja tahtsid midagi öelda, aga enne kui sa seda teha jõudsid, rebis ta..." Ta surus silmad tihedasti kinni ja sosistas: "Ta rebis sul kätega pea otsast." Ta hakkas tunduvalt rohkem värisema ning peitis oma näo kätesse.
Last Edit: Jun 28, 2012 17:41:34 GMT 2 by Jonghyun Kim
Post by Marc von Haeger on Jun 28, 2012 18:51:18 GMT 2
Marcas ohkas tasakesi. "Minuga on kõik korras, ära muretse," sosistas Marcas noorukit endale lähemale tõmmates ning tema õlale musi vajutades. Polnud ta kusagile surnud. Ja ei kavatse lähiajal.
Post by Jonghyun Kim on Jun 28, 2012 19:08:58 GMT 2
Jonghyun võttis oma värisevate kätega Marcasest kinni ning surus oma näo tugevasti vastu tema rinda. Ta ei jõudnud isegi nutta enam mitte. Tal oli lihtsalt nii paha olla sellest unenäost. See oli nii realistlik tundunud.
Post by Marc von Haeger on Jun 28, 2012 21:12:55 GMT 2
"Kõik on korras," sosistas Marcas pehmelt, kui õrnalt tema selga silitas. Kõik oli ideaalses korras, Marcase tervisega. Ja mingit onu polnud seal, Marcase pead maha rebimas.
Post by Jonghyun Kim on Jun 28, 2012 21:26:50 GMT 2
Jonghyun hingas sügavalt sisse, üritades kuidagi ennast maha rahustada. Ta oli sellest kõigest emotsionaalselt nii väsinud. "Ma nii kardan kogu aeg, et sinuga juhtub midagi ja ma jään sinust ilma," ütles ta vaikselt.
Post by Jonghyun Kim on Jun 28, 2012 23:05:33 GMT 2
Jonghyun liibus Marcasele lähemale, hoides oma käsi tugevalt tema ümber. "Ma ei saa sinna midagi parata. Ma ei taha sind kaotada, Marc." Üldse ei tahtnud. Mees oli ju ainus põhjus, miks ta üldse eluski veel oli.
Post by Jonghyun Kim on Jun 29, 2012 15:25:48 GMT 2
"Et sa pead mind kogu aeg sedasi taluma. Et ma selline olen..." vastas Jonghyun vaikselt. Ta ju ometigi ei tahtnud mehele tüliks olla. Üldse ei tahtnud.
Post by Jonghyun Kim on Jun 29, 2012 20:48:13 GMT 2
Jonghyun ohkas ning naeratas siis veidi. "Mul on hea meel, et sul on hea meel." Tema värisemine oli järgi jäänud ning ta oli juba üsna rahulik. Kui Marcast poleks tema juures olnud, oleks ta ilmselt juba hulluks läinud.
Post by Marc von Haeger on Jun 30, 2012 1:04:22 GMT 2
"Nonäed, siis oleme koos õnnelikud ja ei ole vaja muretseda," ütles Marcas rõõmsameelselt noormehe huultele musi vajutades. Ei mingit vajadust polnud muretsemiseks.
Post by Jonghyun Kim on Jun 30, 2012 1:11:18 GMT 2
Jonghyun naeratas, kuid tõmbus musi peale veidi tagasi, puudutades sõrmedega oma huult. Ta oli seda ikka päris tugevasti hammustanud ning ta tundis alles nüüd, kui valus see oli. Ai...